Autoflowering taimede kuumusstressi sümptomid

• 1. Mis on kuumusstress?
• 2. Mis põhjustab kuumusstressi?
• 2. a. Madal õhuniiskus
• 2. b. Kõrge temperatuur
• 2. c. Kõrge valgusintensiivsus
• 3. Kokkuvõte

Sinu taimed taluvad vaid teatud hulga kuumust ja valgust. Mingist hetkest hakkab su autoflower näitama kanepitaime kuumusstressi sümptomeid pungadel või lehtedel. Lehed võivad muutuda kollaseks või pruuniks, näida kõrbenud või pleekinud; levinud on ka tüüpiline „tako“-kuju lehtedel. Kõikidest neist sümptomitest ja rohkemastki räägime siin lähemalt. 

Nagu enamik kogenud kanepikasvatajaid teab, armastab kanep pisut soojust. Õige temperatuuriga saavad kanepitaimed jõudsalt areneda. Optimaalne keskkond kiirendab taime kasvu märgatavalt. Samas on see tõeline tasakaaluharjutus. Kui ületada teatud piir, võib liigkuumus taimede kasvule ja arengule laastavalt mõjuda. Kuumusstress kuulub abiootilise (elutu) stressi alla koos põua ja muude ebasoodsate ilmastikunähtustega. Kuidas siis vältida kuumusstressi? Võimalusi on mitmeid – sobiv valgustus, ventilaatorid, kliimaseadmed. Loe altpoolt, mida pead kuumusstressi kohta kindlasti teadma.

1. Mis on kuumusstress?

Kuumusstress võib tekkida siseruumides või väljas, kui autoflower puutub pikalt kokku kõrgete temperatuuridega. See võib põhjustada erinevaid probleeme nagu kasvu aeglustumine, mõjutada saaki ning halvimal juhul isegi hävitada taime.

Seetõttu tuleb tugeva valgusega kasvatuste puhul kindlasti kontrollida kasvutingimusi. Kui sa seda ei tee, ei pruugi taim korralikult transpiratsiooni toimida ning võib ilmneda palju erinevaid kuumusstressi tunnuseid kanepil.

Kuumusstress põhjustab kanepitaimedele mitmeid probleeme. Üks kõige selgemaid märke on see, et väga kõrge temperatuur pikaaegsel kokkupuutel suurendab aurustumise kiirust, mistõttu vajavad taimed tavalisest rohkem vett. Seega tuleb kasvatajatel rohkem vaeva näha, et taimed ellu jääksid. Taimed vajavad vett paljude oluliselt elutähtsate funktsioonide jaoks, sh fotosünteesiks. Äärmuslik soojus ja veepuudus võivad samuti põhjustada lehtede närbumist ja kuivamist. Kui kahjustus on liiga suur, siis lehed kaotavad fotosünteesivõime ning taim ei suuda toota enam sama palju energiat kui varem. 

2. Mis põhjustab kuumusstressi?

Siseruumides on kuumusstressi põhjuseks sobimatu kliima reguleerimine. Õues võib seda olla raskem kontrollida, kuid mõlemas olukorras vallandavad kuumusstressi samad tegurid: madal õhuniiskus, kõrged temperatuurid ning tugev valgusintensiivsus. Vaatame kuumusstressi tegureid ja lahendame, millised lahendused sobivad igasse olukorda.     

Madal õhuniiskus   

Autoflowerile ideaalseim õhuniiskus on vegetatiivses faasis 60–70% ning õitsemisfaasis umbes 45–55%. Väga madal niiskus muudab taimed kuumusstressile vastuvõtlikumaks. Mõnikord võivad küll ilmneda kuumusstressiga sarnased sümptomid ka jahedamal temperatuuril – põhjuseks on väga madal õhuniiskus. 

Sümptomid

Madal õhuniiskus üksi ei põhjusta taimele stressi, see võib mõjutada kasvu ja saaki, kuid ilmseid sümptomeid ilmneb vaid juhul, kui sellele lisandub kõrge valgusintensiivsus ja/või kõrge temperatuur.

Lahendused

Kui kasvatad siseruumides, on mitu varianti: kasuta pikemaajaliseks lahenduseks õhuniisutit või aseta kasvuhoonesse või sinna lähedale veega täidetud ämbrid; jälgi pidevalt hügromeetrit, et hoida niiskust optimaalsetel väärtustel.

Õues kasvatades ei saa niiskust väga palju mõjutada – proovi asetada taim osaliselt varju mõneks tunniks päevas, soovitame ka kasta mitu korda päevas väiksemate kogustega, et juured oleksid jahedamad.

Kõrge temperatuur 

Autoflowerite jaoks kõige parem temperatuur on umbes 25 kraadi Celsiust (77f). Kuumusstressi peamine põhjus on just kõrge temperatuur. Taim näitab alati, kui talle midagi ei sobi, seega on oluline hoida optimaalseid tingimusi, eriti kuna õitsvad taimed on kuumusstressile veelgi tundlikumad.

Sümptomid

Vegetatiivses staadiumis taimed hakkavad tihti lehti kokku voltima „tako“ või „tassi“ kujuliselt ning võivad saada kahjustatud isegi mitte väga kõrge temperatuuriga. Kui sellele lisandub madal niiskus, võib olukord muutuda väga halvaks. Nagu varem mainitud, on õitsemise staadiumis taimed veelgi tundlikumad ning kui lehti saab palju kahjustada, võivad pungad hakata arenema väiksema tugevuse ja ebanormaalse kujuga.

Selle tulemusena võivad pungad meenutada nn foxtail-i. Aga mitte alati – vahel on lihtsalt pungade ebanormaalne kasv, sest taim üritab lasta kuumuskahjustusega pungal hääbuda ja kasvatada uue. Selles faasis võib näha väga palju uusi valgeid emakaid.

Lahendused

Lahendused keskenduvad peamiselt õhuvahetuse parandamisele kasvuruumis. See võib tähendada lihtsalt õõtsuva ventilaatori paigutamist taimede kohale või vajadusel tõsisemaid abinõusid. Siseruumides kanepikasvatajal on oluliselt rohkem võimalusi tingimusi kontrollida kui õues, mis tuleb nii sulle kui saagile kasuks. 

Iga siseruumide kasvatuskoht, olgu suur või väike, peaks olema varustatud temperatuuri- ja niiskusemõõtjatega. Ilma nendeta (või mitmeta, kui ruum on suur) on kasvatamine kui pimekäik. Õhuvahetus kasvuruumisse ja välja ning üle kogu taimede latvade on eriti oluline – mitte ainult temperatuuri kontrolli, vaid ka korraliku hapnikusisalduse jaoks. Õhu väljatõmme võiks olla ruumi või telgi ülemises osas ning sissevool (võib ka lihtsalt olla õhutusava) altpoolt. See põhineb asjaolul, et soe õhk liigub üles – nii on tagatud pidev jahe ja värske õhk taimedele. 

Kui kahju on juba tehtud, kasuta vetikaväetisi, et taim kiiremini taastuks – need sisaldavad tsütokiine, mis aitavad stressi vähendada.

Kui kasutad HID-valgustust, on eriti oluline, et kuum õhk liiguks lampide ja taimede juurest eemale ja väljuks ruumist. Selleks sobib ideaalselt jahutustoru või ventilaatoriga valgustipeegel, mis ühendatakse väljatõmbega. Nii liigub kuum õhk kiirelt taimede juurest välja.

Võib osutuda vajalikuks kasutada mitut ventilaatorit suunatuna taimede latvadele, eriti suuremas kasvuhoones või kui taimed hakkavad õitsema ja täitma kogu ruumi. Pole harv juhus, kui lehtede vahel tekib kuuma ja niisket õhku, mis võib kaasa tuua nii kuumusstressi kui ka näiteks hallituse või seente tekkimise. 

Kui kasvatad õues, püüa jahutada taime juuri. Selle asemel, et kasta üks kord päevas, anna mitu korda vähem vett – nii jääb kasvukeskkond niiskemaks ja juured püsivad jahedamad. Vaata lähemalt juurte kohta.

Kõrge valgusintensiivsus   

Valgusstressi ehk „light burn“-i tekib ainult siseruumides – tihti juhtub see siis, kui taim viiakse nõrgemalt valguselt tugeva peale või kui valgusallikas on autoflowerile liiga lähedal. Mõnikord tekib see ka vanematel lehtedel, mis on pärast pikka kokkupuudet otsese valgusega stressis, aga see on harvem. Tavaliselt tulevad igale etapile (vegetatiivne ja õitsemine) kaasa valguste kõrgussoovitused – kindlasti katseta ja testi, mis töötab sinu jaoks, kuid ära kunagi alusta valgusti liiga lähedale panekuga.

Sümptomid

Levinumad sümptomid on kollasus, kõrbenud lehed ja pleekinud pungad (kui pung hakkab otsast valgeks muutuma). Esimene märk, et taim saab liiga palju valgust, väljendub sageli selles, et lehed tõusevad ülespoole (mõnikord pole mingeid sümptomeid enne, kui kollasus ilmub). Tihti lähevad lehed kollaseks, aga sooned jäävad roheliseks ja võivad tunduda kahvatud. Kui olukord kestab kaua, tõmbuvad lehed taco-kujuliseks, tippudes muutuvad pruuniks ja rabedaks ning lõpuks murduvad puudutuse peale.

Punga pleekimist esineb kõige rohkem LED-idega – see juhtub, kui pungad saavad liiga palju valgust ja muutuvad pealt valgeks, kahjustatud osa kaotab nii tugevuse kui lõhna.

Valgutraumat ei tohiks segi ajada lämmastikupuudusega – soovitame jälgida väikeseid erinevusi. Lämmastikupuudus hakkab alt ning liigub üles, puudusega lehed kukuvad ise ära. Valgusstressiga lehed on rasked eemaldada ja tavaliselt toimub kollasus taime peal osas.

Lahendused

Kui taimed saavad liiga palju valgust, proovi liigutada lampe kaugemale, vähenda lampide arvu või mõtle dimmeri peale, et valgustaset kontrollida. Pleekimise vältimiseks tasub kaaluda low-stress training meetodit, mis takistab taime liigset venimist. Kahjuks pole võimalik taimi taastada teisiti kui lasta neil iseseisvalt edasi kasvada või koristada enne, kui need päris hukkuvad. Parim viis seda vältida on juba eos kõik meetmed kasutada.

Võid kaaluda ka muid valguslahendusi: kuigi HID-valgustus oli aastaid standard, on tänapäeval LED-paneelid levinumad. LEDid on küll pisut kallimad, kuid annavad mitmeid eeliseid, sh peaaegu olematu soojuse hulk – see võimaldab neid asetada väga lähedale (või isegi latvade vahele vertikaalselt). 

Alati tuleks hoida valguse kaugus taime latvadest õigel tasemel. Selle asemel, et kõik silma järgi hinnata (mis võib riski kasvatada), kasuta paar abivahendit kontrollimaks, et teed asju õigesti: luksmeeter aitab mõõta valguse intensiivsust alal. Ideaalis kasutad PAR-mõõdikut, mis mõõdab fotosünteesi aktiivseks vajalikku valguskiirgust taimede erinevates kasvufaasis, et hoida valgus sobivas vahemikus.

3. Kokkuvõte

Kui muudad taime kasvukeskkonda, tee muudatusi võimalikult aeglaselt. Autofloweri õhuniiskust, temperatuuri ja valgust tuleb korraga silmas pidada, sest need kolm tegurit on omavahel seotud. Termohügromeeter on vahend, mis mõõdab nii temperatuuri kui niiskust – kasuta alati siseruumides kasvatamisel. See maksab umbes 15 eurot ja võib aidata päästa su saagi, kui tekivad ülalmainitud probleemid. Suuri kulusid pole tingimata vaja: odava õõtsuva ventilaatori ja avatud aknaga saad samuti kasvatada ilusaid õisi ilma ülemäära palju kulutamata. Pea meeles – asi on pigem selles, mida oskad olemasolevate vahenditega teha!

Kui sul on nippe ja kogemusi, kuidas kõrge temperatuuri korral parimaid tulemusi saada, jaga neid all kommentaarides!