• 1. Põhjused kanepi ümberistutamiseks
• 2. Millal peaksid ümberistutama?
• 2. a. Kaua peaks ootama ümberistutuste vahel?
• 2. b. Kui suurde potti ümber istutada?
• 2. c. Kas võib istutada ümber õitsemise ajal?
• 3. Kanepi taimede ümberistutamise samm-sammuline juhend
• 3. a. Samm 1. kasta eelnevalt
• 3. b. Samm 2. valmista uus konteiner ette
• 3. c. Samm 3. ava auk
• 3. d. Samm 5 (valikuline). lõdvenda juured, kui taim on läbi kasvanud
• 3. e. Samm 6. pane taim auku
• 3. f. Samm 7. paku leebed tingimused taastumiseks
• 4. Ümberistutamisest tekkiv šokk: kuidas see välja näeb ja kuidas seda vältida?
• 5. Millal päeva jooksul on parim ümberistutada
• 6. Väetiste kasutamine kanepi ümberistutamisel
• 7. Nipid stressivabaks ümberistutuseks
• 8. Taime viimine siseruumidest õue
• 9. Autoflowerite ümberistutamine
• 10. Ema taimede ümberistutamine
• 11. Lõpusõnad

Sa võid hõlpsasti kasvatada kanepitaime seemnest saagini ilma kordagi ümber istutamata, kuid mõnikord muutub ümberistutamine väga soovitavaks ja lausa vältimatuks protseduuriks. Seetõttu on targem tulla ettevalmistatult ja õppida kõike, mis puudutab kanepi ümberistutamise nippe ja ohte.

Põhjused kanepi ümberistutamiseks

Põhipõhjus on ilmne – anda juurtele rohkem ruumi, et saada saagikoristusel suurem ja suuremasaagilisem taim.

Võid küsida, miks mitte valida juba algusest peale suur anum? Paljud kasvatajad teevadki just nii, eriti kui kasvatatakse autoflowereid. See on täiesti aktsepteeritav tehnika. Kuid alustades istikutega väiksemates pottides ning liigutades neid kasvades suurematesse on ka omad eelised:

• et säästa ruumi taime elutsükli alguses,
• et idandada palju seemneid, valida tugevaimad ja ülejäänutest loobuda,
• et vältida ressursside raiskamist kuni taime sugu on nähtav,
• et väiksemates pottides oleks kastmine lihtsam ja sagedasem.

Teine juhtum, kui ümberistutamist vältida ei saa, on see, kui plaanid õuetaime kasvatust, kuid idandad seemned siseruumides. Lõpuks (ja seda juhtub harva) on ümberistutamise põhjuseks vajadus uue mulla järele, sest vana muld on väetiste poolt rikutud või kahjurite poolt nakatunud.

Millal peaksid ümberistutama?

Põhimõtteliselt saab taim ümberistutamisest kasu siis, kui selle juured on täitnud kogu olemasoleva kasvusubstraadi. Tavaliselt sa seda ei näe, kuid ümberistutamise vajadust saad aru kaudsete märkide järgi. Kõige ilmselgem on, kui noore taime lehed sirutuvad poti servast kaugemale. Siis võid kindel olla, et ka juured pressivad juba oma piiridest välja ja tunnevad kitsikust.

Kui sa sel hetkel ümberistutamisega ei kiirusta, võib kasv aeglustuda või isegi peatuda. Ära lase sellel juhtuda – istuta taim ümber kohe, kui see on selgelt oma anuma täis kasvanud.

Mõnikord tuleb siiski varem ümber istutada. Kuidas teada, millal on taim piisavalt suur ümberistutamiseks, ning protseduur ei tee talle liiga? Veendu, et istik oleks vähemalt paari tolli (~5 cm) kõrgune ning omab kahte paari pärislehti. Samuti ei tohiks taim olla kidur või haiglane, sest ümberistutamine võib lisada veelgi stressi.

Kaua peaks ootama ümberistutuste vahel?

Ühtset vastust pole. Selle asemel et istutada ümber kindla graafiku järgi, jälgi taime suurust ja istuta siis, kui taim on oma potti üle kasvamas. Kõik sõltub pottide suurusest ja kasvukiirusest.

Kui suurde potti ümber istutada?

Õige poti suuruse valimine on omaette teadus ja kunst. See sõltub, kas kasvatad autoflowerit või fotoperioodilist sorti, kasutad SOG-i, ScrOG-i või kumbatki mitte ning loomulikult soovitavast taime suurusest saagikoristuseks. Tuleb teha katseid, et leida endale sobiv lahendus, kuid viitena vaata järgmises tabelis olevaid näiteid:

Autoflowerite kohta käivad andmed näitavad, et kõige sagedamini kasutatakse lõpp-potina 11–12-liitriseid (3–3,5-gallonilisi) anumaid, millele järgnevad 18 ja 15 liitrit (4,75 ja 4 gallonit). Poti suuruse ja saagi vahel ei ole sirgjooneline seos, seega kui sihid kõrget saaki, sobib 11 kuni 18 liitrit (3–4,75 gal) ning ülejäänu sõltub sinu kasvatusoskustest.

Kas võib istutada ümber õitsemise ajal?

Jah, võib, kui tõesti peab, kuid selleks peab olema mõjuv põhjus – ruumi andmine juurtele lootuses saada suuremat saaki pole üks neist. Õitsemise ajal juured eriti ei kasva, seega jääb enamus uuest mullast lihtsalt kasutamata.

Pea meeles: ümberistutamine on vegetatiivse faasi jaoks ja viimane ümberistutus peaks toimuma vähemalt nädal või kaks enne õitsemise algust. See teeb autoflowerite ümberistutamise keerulisemaks (lühikese vegetatsioonifaasiga), aga sellest lähemalt allpool.

Kanepi taimede ümberistutamise samm-sammuline juhend

Oletame, et sul on hea põhjus ümberistutamiseks ja oled valinud sobiva hetke. Mis järgmiseks?

Samm 1. Kasta eelnevalt

Kastmine on siin oluline. Ära unusta, et ümberistutamine on taimele potentsiaalselt stressirohke ning su ülesanne on taim heas seisus hoida. Muuhulgas peab taim olema piisavalt hüdreeritud. Kasta taime päev või kaks enne ümberistutust.

Kui juuretsondi muld on niiske, kuid mitte läbimärg, laguneb ümberistutuse käigus vähem. Väga märg muld on raske ja võib tükiti küljest kukkuda, rebides osa juuri kaasa. Väga kuiv muld on samas pudisev ja pudeneb samuti kergesti.

Samm 2. Valmista uus konteiner ette

Võta suurem pott, täida see mullaseguga (võttes arvesse vana poti mahtu), kasta kergelt – et substraat oleks niiske, kuid mitte läbimärg, ning jäta päevaks-kaheks settima. Kui kasvatad orgaaniliselt, on hea teha see protseduur paar nädalat enne ümberistutust – lisades vahepeal kasulikke mikroobe.

Samm 3. Ava auk

Kõige lihtsam on teha õiges suuruses auk, pannes sinna vana poti sisse ja katsetades sobivust. Soovi korral pühi enne vana poti väliskülg puhtaks – et vältida patogeenide viimist uude substraati.

Kui auk on valmis, piserda selle seinu veega. Soovi korral lisa ka juurdumishormooni või -stimulaatorit.

Samm 4. Võta taim vanast potist välja

Selleks pööra taim potiga tagurpidi ja koputa poti põhjale, kuni juurepall libiseb su pihku. Hea mõte on hoida varrest sõrmede vahel. Kui muld ja/või juured jäävad vana poti seinte külge, aitab potiseinte õrn mudimine. Kui see ei aita või seinad on väga jäigad, lase noaots õrnalt poti ja juurepalli vahelt läbi.

Samm 5 (valikuline). Lõdvenda juured, kui taim on läbi kasvanud

Kui taim on olnud liiga kaua liiga väikeses potis, võib ta muutuda juurepalliks. Juurte tipud hakkavad tiirlema poti seintel ning põimuvad omavahel, moodustades tihti kollaka kooriku juurepalli ümber. Sellisel juhul proovi sõrmedega õrnalt juuri lahti harutada. Soovitatav on kasutada latekskindaid, et vähendada halbade bakterite sattumist juurtele.

Kui juured on tõesti tugevalt läbi kasvanud, võib neid vajadusel veidi kärpida, aga see tekitab rohkem stressi ja taim vajab taastumiseks lisaks aega, mis pikendab vegetatiivset faasi.

Samm 6. Pane taim auku

Tee seda kiiresti, et juured oleksid võimalikult vähe valguse käes. Kanepitaime juured eelistavad pimedust. Kui taim on paigas, täida tühimikud mullaseguga ning vajuta kergelt tihendades. Kasta kergelt – see aitab muu hulgas ära hoida õhumulle kontaktalal. Ära aga kasta üle – juurtel peaks olema motivatsioon kasvamiseks väljapoole niiskust otsides, seega neid ei tohi läbivettida.

Samm 7. Paku leebed tingimused taastumiseks

Ümberistutamine võib ajutiselt takistada vee neelamist juurtega. See tähendab, et võiksid vähendada lehtede kaudu vee haihtumist. Keera valgusallikas tuhmimaks või eemalda see taime tipu lähedalt. Hoia temperatuur pigem jahedam poolel ja suhteline õhuniiskus umbes 60%.

See kõik aitab taimel kaotada vähem niiskust, kuni juured on taastanud veeimamisvõime. Kui kasv jätkub või polegi peatunud, on kõik korras.

Ümberistutamisest tekkiv šokk: kuidas see välja näeb ja kuidas seda vältida?

Kui ümberistutamine õnnestus, saad sellest kohe aru: taim jätkab igapäevast kasvu nagu varemgi. Olemasolevad lehed suurenevad ja laienevad ning uusi tekib juurde.

Ümberistutamisšokk avaldub samas tavaliselt märkimisväärse kasvu aeglustumisena. Mõnikord on šokk nii tugev, et taim kasvab päevade kaupa üldse mitte. Halvimal juhul närbuvad või kollastuvad lehed, sest aurustumine ületab juurte võimekust vett juurde võtta. Vahel tähendab see lihtsalt seda, et juured on nii stressis, et ei omasta vett üldse.

Parim viis šokki vältida on teha nii, et taim ei märkagi ümberistutust. Protseduur olgu kiire, juuri ei tohi häirida (ei murra, pigista, lõika vms), uus muld olgu täpselt vana analoog (koostiselt, temperatuurilt ja niiskuselt). Niimoodi kasvavad juured nagu oleks see suur pott olnud juba algusest.

Kui ümberistutamine polnud nii sujuv, võib šokk tõenäolisemalt tekkida. Raske öelda, kaua see kestab – mõnesid taimi paar päeva, teisi nädal või kaks. Kõik sõltub protseduuri käigus saadud stressi hulgast ja geneetika vastupidavusest. Kui oled taime liiga karmilt kohelnud, tuleb nüüd tagada võimalikult mahedad kasvutingimused ja loota parimat.

Millal päeva jooksul on parim ümberistutada

See aeg, mil tingimused on kõige leebemad. Kordan juba kolmandat korda põhitõde: ära lase taimel peale ümberistutust kulutada liigselt energiat vee haihtumisele. Hoia temperatuur jahedal, niiskus kõrgel ja valgus nõrk. Üldiselt tähendab see, et parim on istutada ümber õhtul, et taim saaks kogu öö kohaneda.

Õues on see veelgi olulisem. Enamasti on tark kaitsta värskelt ümberistutatud istikuid liigse kuumuse ja päikese eest, seega istuta neid õhtul või valides jaheda ja pilvise päeva. Jahedamas kliimas võib vajada vastupidist – mitte istutada hämarikus, vaid pigem kõige soojemal ja päikesepaistelisemal ajal.

Väetiste kasutamine kanepi ümberistutamisel

Pannes taime suuremasse potti, annad talle värske viljaka mulla, seega võib olla mõistlik vähendada toitelahuse annust või hoopis peatada lisaväetamine mõneks ajaks. Kui sel perioodil vähendad ka valguse intensiivsust, vajab su kanep automaatselt vähem taimetoitu.

Erinevate juurdumispulbrite või stimulaatorite kasutamine on teine teema – need võivad aidata juurtel kiiremini ja paremini kasvada. Sama kehtib mükoriisa ja erinevate orgaaniliste inokulantide kohta, mis toetavad juuretsooni heaolu.

Kui istutad taimed ümber vanasse mulda, tuleb neid ilmselgelt toita. Selline muld on toitainetevaene ning toimib inertse substraadina (nagu kivivill, kergkruus või kookos) – see lihtsalt toetab juuri ja hoiab niiskust/toitaineid.

Nipid stressivabaks ümberistutuseks

Kogenud kasvatajal on mitu nippi, kuidas taime ümberistutamise stressi leevendada – siin mõned neist:

• Kasuta õhk- või biolagunevaid istikupotte. Turul leidub potte, mille õhukesest ja poorsemast materjalist seinad lasevad läbi nii juuri kui ka vett, või on potid biolagunevad (nt turbas või kookoss). Sellisel juhul ei pea sa taime poti seest välja võtma, vaid paned kogu istikupoti suuremasse potti – juured saavad kasvada segamatult.
• Idanda seeme kivivillaplokis või turbatabletis. Kui istiku juured on nähtaval, pane see starterpotti või lõplikku anumasse – väga stressivaba protseduur.

• Kasuta istikupotti, mida on lihtne lõigata. Kui aeg on käes, lõika poti sein pikuti läbi, seejärel lõika põhi ära – nüüd saad kogu taime koos potiga mulla sisse panna ning poti ettevaatlikult välja tõmmata.
• Lõika starterpotil lihtsalt põhi ära hoolimata seintest. Juurte põhiline kasvusuund on alla, seega kui starterpott pole liiga kõrge, ei mängi seinad olulist rolli. See nipp sobib hästi suurematel väljakasvatustel (nt peenardes).
• Aseta vana pott (ilma põhjata) lihtsalt uue poti peale. Taas, juured kasvavad alla, kasutades uut mulda.

Taime viimine siseruumidest õue

Õues kasvatamise alustamine siseruumides on enim levinud meetod, sest nii jäävad istikud ilma kõige nõrgemas eas karmidest õuetingimustest tingitud stressist. Soovitavalt hoia istikuid esimese 10–14 päeva jooksul pärast idanemist siseruumides ning seejärel istuta lõplikule kasvukohale. Selles vanuses on taimed piisavalt tugevad, et tulla toime nii ümberistutuse kui ka temperatuuri kõikumiste, tuule ja otsese päikesega.

Hea mõte on enne ümberistutust istikuid karastada. Vii neid iga päev mõneks tunniks poolvarju ja hiljem täispäikese kätte. Kui nad on juba harjunud õuetingimustega, saavad nad ümberistutuse ja keskkonnavahetuse topeltstressiga paremini hakkama.

Autoflowerite ümberistutamine

Pikki aastaid peeti autoflowereid väga hellaks ja kergesti stressituvaks, seetõttu soovitati neid mitte kunagi ümber istutada. Viimastel aastatel on autoflowerite geneetika muutunud palju vastupidavamaks ning paljud kasvatajad eiravad seda vana (tõenäoliselt ka aegunud) nõuannet.

See ei tähenda, et autoflowerite ümberistutamine oleks lihtne – veg on neil väga lühike. Sul on ainult kitsas ajaaken, mille jooksul ümberistutamine mõistlik on ning protseduur peab olema nii täiuslik, et taim ei kannataks päevagi taastumiseks. Autos on aeg tähtis: iga päev vegis, mis kulub taastumisele, on päeval vähem saaki.

Seega, ükskõik milline stressi vähendav nipp, millest ülevalpool rääkisime, tasub kindlasti ära proovida just autoflowerite ümberistutamisel – olgu see ettevalmistus, protseduur või järelravi. Tee kõik õigesti ja tänutäheks saad korraliku saagi.

Ema taimede ümberistutamine

Ema taimede ümberistutamine on täielikult erinev pungade jaoks kasvatatavate taimede puhul. Üldjuhul on ümberistutuse eesmärk saada suurem juurestik ja maapealne osa. Ema taimede puhul pole kumbki oluline.

Ema taimed hoitakse meelega väiksena, mõned lausa aastaid väikeses potis, kuid nende juured kasvavad samuti täis või lähevad rootbound'i. Seega vajavad nad aeg-ajalt noorendamist.

Kuidas seda teha? Valmista sama suur pott nagu vana. Lisa põhja mullasegu. Võta taim potist välja ja lõika terava noaga juurepallist igast küljest umbes kolmandik, ka põhjast. Pane see tugevalt kärbitud juurepall uude anumasse ning täida vahed mullaga. Valmis: ema taim on edukalt ümber istutatud.

Lõpusõnad

Ümberistutamine on potentsiaalselt stressirohke protseduur, kuid teatud olukordades on kasu selgelt suurem kui riskid. Veelgi enam, ümberistutuse saab timmida nii täiuslikuks, et taim ei märkagi uude koju kolimist. Loodame, et meie artikkel andis sulle parema selguse, kuidas istutada kanepit ümber stressivabalt. Edukat kasvatust!