Kas kanepiallergia on olemas ja kuidas selle sümptomeid ära tunda
- 1. Millised on kanepiallergia sümptomid?
- 2. Kui kiiresti kanepiallergia sümptomid ilmnevad?
- 3. Kanepiallergia tekkimine kokkupuute ja sensibiliseerimise tulemusena
- 4. Millised on kanepiallergia riskid?
- 5. Kuidas kanepiallergiat diagnoositakse?
- 5. a. Nahatestid
- 5. b. Vereproovid
- 6. Kuidas ravida kanepiallergiat
- 7. Kokkuvõte
Pärast seda, kui kanep on maailmas nii meelelahutuslikul kui ka meditsiinilisel eesmärgil populaarsemaks muutunud, on üle maailma registreeritud üha enam kanepiallergiate juhtumeid.
Jah, nagu iga taime või õie puhul, võib ka kanepi vastu tekkida allergiline reaktsioon. Ameerika Allergia-, Astma- ja Immunoloogia Akadeemia1 (AAAAI) andmetel võib inimene kanepiallergia või -reaktsiooni saada kokkupuutel taimega:
- Kanepi suitsetamisel;
- Kanepi puudutamisel;
- Kanepi söömisel;
- Ja õhus leiduvat õietolmu sisse hingates.
Uuringud on näidanud, et eriti kanepi Sativa sordid võivad olla allergiat tekitavamad kui teised sordid ning kassikarvade, hallituse, tolmulestade või taimede suhtes allergilised inimesed on suurema tõenäosusega kanepi suhtes allergilised.

Vaatame üle, millised on kanepiallergia sümptomid, ravimeetodid ja ennetusvõimalused.
1. Millised on kanepiallergia sümptomid?
Kui sa seda loed, on sul ilmselt endal või lähedasel tekkinud sümptomid, mis võivad viidata kanepiallergiale. Kanepiallergia sümptomid võivad olla väga sarnased teiste tavaliste allergiatega ning meenutavad hooajalise allergia tunnuseid. Kanepiallergia sümptomid võivad olla:
| Kus | Mida |
|---|---|
| Kõri | Kuiv köha; kurguvalu või sügelus; iiveldus. |
| Nina | Ninakinnisus; nohu; aevastamine. |
| Silmad | Sügelus; punased või vesised silmad. |
| Nahk | Kontaktdermatiit: villid; kuiv nahk; nõgestõbi; sügelus; punetav, põletikuline nahk. |
Kui sul on mõni neist sümptomitest, veendu kindlasti, et neid ei põhjustanud mõni muu väline tegur ning sa pole ekslikult arvanud, et kanep on allergia allikaks.
Kõige tõsisem kanepiallergia võib põhjustada harvaesinevat allergilist reaktsiooni, mida nimetatakse anafülaksiaks. Väga oluline on ära tunda anafülaksia sümptomeid, sest tegemist on eluohtliku seisundiga ning see tekib tavaliselt mõne sekundi või minuti jooksul pärast kokkupuudet allergeeniga.
Anafülaksia sümptomid hõlmavad järgmist:
- Hingamisraskused;
- Pearinglus ja minestus;
- Sügelus ning punetav või kahvatu nahk;
- Madal vererõhk;
- Iiveldus ja oksendamine;
- Turse keeles või kurgus;
- Nõrk ja kiire pulss.
Kui abi ei saa õigeaegselt, võib anafülaksia viia koomani või isegi surmani, seega on kiire meditsiiniline sekkumine hädavajalik, kui ilmnevad eelpool nimetatud sümptomid.
2. Kui kiiresti kanepiallergia sümptomid ilmnevad?
Kanepiallergia sümptomid võivad ilmneda kohe peale kokkupuudet taimega või 20-30 minuti jooksul pärast seda.

Mõnel juhul võivad sümptomid avalduda ka hiljem, olenevalt tarbimisviisist. Kui võtta kanepit suu kaudu, näiteks süües kanepitooteid või tablette, kulub allergia märkide ilmumiseks tavaliselt kauem.
Kui oled märkama hakanud sümptomeid, tuleks kohe taimest eemale hoida ning selle puudutamine ja tarbimine lõpetada, et vältida sümptomite süvenemist.
3. Kanepiallergia tekkimine kokkupuute ja sensibiliseerimise tulemusena
Sensibiliseerimine tähendab sõnastiku järgi organismi muutumist ülitundlikuks teatud stimulite suhtes või protsessi, mille tulemusel organism muutub võõrale ainele ebaharilikult tundlikuks.
Kanepiallergia puhul sensibiliseerimine tähendab, et keha kujundab allergia välja pärast korduvat kokkupuudet kindla allergeeniga. See juhtub tavaliselt siis, kui elad piirkonnas, kus kanepitaimi kasvatatakse – nii suureneb võimalus allergia tekkeks.

Õietolmu, mis tekitab allergiat, toodavad enamasti isased taimed, kuid ka emastaimed, millel on hermafrodiitsed õied, võivad levitada õietolmuosakesi õhku. Halb uudis on see, et sensibiliseerimine võib tekkida ka korduval tarvitamisel.
Ühes Hispaanias läbi viidud uuringus, kus allergiakliiniku patsiendid said nahatorketeste, leiti, et kanepit varem tarvitanud inimestel esines allergiline reaktsioon sagedamini kui neil, kes pole suitsetanud. Lisaks selgus, et sagedased tarvitajad reageerisid tugevamini kui need, kes tarvitasid harva või üldse mitte.2
Kuna kanepitööstus laieneb üle maailma ja legaliseerimine suureneb, tähendab see laiemaid kasvatamispindasid ning lihtsamat ligipääsu, mis omakorda suurendab kokkupuute riski võimalike allergeenidega. Samal ajal võimaldab see rohkem uurimusi kanepiallergia kohta ning uusi ravimeetodeid ja ennetuslahendusi.
4. Millised on kanepiallergia riskid?
Lisaks anafülaksiale on kanepiallergiaga seotud kõige suuremad riskid seotud ristreaktsioonide tekkimisega teiste allergeenidega.
Ristreaktsioon tekib siis, kui kanepitaime valgud, näiteks õietolm, on sarnased teiste taimede valkudega. Sel juhul võib allergiline reaktsioon avalduda ka kokkupuutel sarnaste valkudega mujal.

Mõned toidud, mis sisaldavad kanepile sarnaseid valke ja võivad seetõttu põhjustada allergilisi reaktsioone neil, kes on tundlikud kanepile: pähklid (nt mandlid ja kastanid), puuviljad (nt õunad, banaanid, greibid, virsikud), köögiviljad (nt tomatid ja baklažaan).
5. Kuidas kanepiallergiat diagnoositakse?
Kanepiallergia diagnoositakse sarnaselt teistele allergiatele. Arstid teevad vereteste ja/või nahatorketeste.
Nahatestid
Esmalt uurib arst patsiendi haiguslugu, et teada saada eelnevaid allergiaid või muud olulist infot. Seejärel tehakse vajadusel füüsiline läbivaatus allergianähtude tuvastamiseks.
Vajadusel teostatakse nahatorketest. See protseduur pole eriti invasiivne, see on ohutu ning tulemused selguvad paari päeva jooksul.

Nahatorketesti käigus pannakse nõelaga lahjendatud allergeen (näiteks kanep) nahale, et esile kutsuda allergiline reaktsioon. Seejärel kontrollib arst 15 minuti jooksul, kas tekib allergiale iseloomulik punakas kühm, sügelus või punetus selles piirkonnas.
Levinud on ka intradermalne nahatest, kus arsti poolt süstitakse väike kogus lahjendatud allergeeni naha sisse.
Vereproovid
Kui nahatestide tulemused ei näita allergiat, võib teha vereanalüüsi, et tuvastada, kas inimene on kanepi suhtes allergiline.
Protseduur on lihtne: kiire vereproov, mis uuritakse kanepi antikehade sisalduse osas. Kui mõnes vereproovis on rohkem antikehi, tähendab see, et inimene on tõenäolisemalt kanepile allergiline.

Tavaliselt on vereanalüüsid tõhusamad ja vajavad vaid ühte nõelatorke. Lisaks pole vereanaluusi tulemused nii kergesti mõjutatavad muude ravimite poolt, kuid tulemusteni kulub tavaliselt rohkem aega ja need võivad olla kallimad kui nahatestid.
6. Kuidas ravida kanepiallergiat
Hetkel ei ole ametlikke kanepiallergia ravimeid olemas. Turu ravimpreparaadid pole otseselt selle teha raviks mõeldud, kuid antihistamiinikumid võivad leevendada sümptomeid ja ebamugavust.
Mõningaid õietolmuallergiaid ravitakse retseptiravimina antava allergiasüstiga, mis vähendab tundlikkust. Kanepiallergia puhul pole sellist süsti veel välja töötatud, mistõttu enne teiste ravimite proovimist tuleb pidada nõu arstiga.
Kuna kanepiallergia ravivõimalused on piiratud, peaksid seda diagnoosi saanud inimesed vältima igasugust kontakti taimega. See tähendab mitte suitsetamist, söödavate kanepitoodete tarbimist, taime või kanepikreemide puudutamist – nii õnnestub allergia sümptomeid ennetada.
Tugeva allergilise reaktsiooni korral, nagu anafülaksia sümptomid, tuleb alati kaasas kanda adrenaliinisüsti juhuks, kui tekib ootamatu kokkupuude.
7. Kokkuvõte
Kanepiallergiat võib pidada üsna uuetüübiliseks allergiaks või vähemalt teemaks, millest on veel palju avastada. Kui oled märganud ülalkirjeldatud sümptomeid, jälgi neid ja vajadusel tegutse kiirelt, kui seisund halveneb.
Kui kujuneb välja kanepiallergia, siis kahjuks väga head lahendust pole, kuid loodame, et teadus leiab sellele peagi lahenduse. Seniks hoolitse oma tervise eest ja väldi kokkupuudet kanepiga.
MEDITSIIINILINE LAHTIÜTLUS
Käesolev sisu on hariduslikel eesmärkidel. Esitatud info põhineb välisallikatest kogutud uurimustel. Palun konsulteeri alati professionaaliga enne tähtsate otsuste tegemist.
VÄLISVIITED
- "Marijuana Cannabis Allergy", American Academy of Allergy, Asthma and Immunology, AAAAI. September 2020.
- "Prevalence of sensitization to Cannabis sativa. Lipid-transfer and thaumatin-like proteins are relevant allergens", Carlos H. Larramendi, M. Ángeles López-Matas, Angel Ferrer, Angel Julio Huertas, Juan Antonio Pagán, Luis Ángel Navarro, José Luis García-Abujeta, Carmen Andreu, ja Jerónimo Carnés. Juuli 2013.
Kommentaarid