Kas kanepitaimed suudavad mõelda?

• 1. Kuidas inimesed mõtlevad?
• 2. Mis on taime tropismid?
• 2. a. Fototropism
• 2. b. Tigmotropism
• 2. c. Gravitropism
• 2. d. Hüdrotropism
• 2. e. Muud tropismi tüübid
• 3. Taimede tropismid võrrelduna inimeste meeletega
• 4. Kas on võimalik inimestel kanepitaimedega suhelda?
• 4. a. Kuidas see suurendab saaki, potentsi ja üldist tulemust?
• 5. Kokkuvõtteks

Maakeral on rohkem kui 300 000 taimeliiki ja on selge, et taimed on arenenud ja kohandunud ellujäämiseks ning edukaks kasvamiseks; Nad ei koge nägemist, haistmist, kompimist ega haistmist samamoodi nagu meie, mis võib olla evolutsiooniliselt suur puudus, kuid neil on teisi viise erinevatesse keskkondadesse kohanemiseks. Taime tropismid on mehhanismid, millega kanepiseemned ja taimed kohanevad muutustega, võimaldades kasvada teatud ärritaja poole või eemale, see ei tähenda, et nad suudavad mõelda nagu meie, aga see on teataval määral sarnane.

1. Kuidas inimesed mõtlevad? 

Kui sa mõtled elusolendite peale, tulevad tihti meelde inimesed, ahvid või delfiinid, kuid mitte taimed, kuna nad ei käitu nagu inimesed või teised loomad. Inimese ja loomade aju on ülimalt keeruline ning suudab tarbida energiat, salvestada mälestusi, töödelda mõtteid ja vallandada reaktsioone. Teadlased ei mõista siiani täpselt, kuidas aju töötab, kuid nad teavad, et neuronid vastutavad nende tegevuste eest ning ajus toimuvad ühendused on üsna sarnased interneti tööpõhimõttega, kuna info liigub pidevalt. Näiteks, kui sa puudutad kuuma pinda, töötlevad neuronid saadud infot ja otsustavad, mida teha, arvutades tulemuse välja poole sekundi jooksul (või kiiremini) enne kui toiming ise aset leiab.

Kuid taimedel pole aju nagu meil, nii et võib tekkida küsimus, kuidas taimed teavad, mis suunas kasvada? Tegelikult on taimedel väga keerulised mehhanismid, mis võimaldavad neil teada, kuidas ja millal kasvada, muuhulgas ka muudel eesmärkidel. Taimedel pole aju, kuid neil on ajale tundlikud geenid, mis töötavad sarnaselt meie närvisüsteemile ja koostöös võimaldavad neil reageerida teatud ärritajatele täpselt.

Näiteks, kui su taimed kannatavad paar päeva külmemate temperatuuride käes, aeglustub nende kasv ning nad ootavad parimat aega lehtede (või seemnete) arenemiseks, sama juhtub ka siis, kui rakendad taimede koolitusmeetodeid nagu madala või kõrge stressi treening. Uuringud viitavad ka sellele, et taimed suudavad meelde jätta infot valguse kohta ning seda infot teistele taimedele edastada. Hoolimata sellest, et neil pole aju, on taimede intelligentsus väga keeruline ja võimaldab huvitavat käitumist tänu taime tropismidele.

Seega, taimedel pole aju ega neuroneid nagu inimestel ja loomadel. Samas eksisteerib neil siiski oma suhtlusviis keemiliste signaalide kaudu. Taimed suudavad keskkonnamuutusi tuvastada ja nendega kohaneda keemiliste signaalide ja nende vallandatud rakuliste muudatuste kaudu. Näiteks putuka rünnakute puhul saavad mõned taimed toota ja vabastada signaalühendeid, mis meelitavad kahjurite looduslikke kiskjaid. Seega taimed mitte ainult ei tunne, kui putukad kahjustavad, vaid suudavad keskkonda vabastada ka spetsiifilisi ühendeid, mis kutsuvad ligi kiskjaid ohuga tegelema.

Lisaks sellele suudavad taimed "hoiatada" naabertaimi sellistest rünnakutest. Taimed toodavad ka aineid, mis annavad ümbritsevatele taimedele märku kahjurite tegevusest, käivitades kaitseühendite tootmise juba enne ohu jõudmist, mis suurendab ellujäämischansse. Ja seegi pole veel kõik. Taimed suudavad näiliselt suhelda ka mitte-taimsete liikidega. Näiteks eraldavad nad mulda ühendeid, mis meelitavad ja seovad teatud seeni. Pärast ühenduse saamist ammutavad seened toitaineid ja saavad vastu suhkruid ning olulisi ühendeid. Taimed suudavad reageerida ka bakterite signaalidele mullas, võimaldades nende juurtel pakkuda elupaika lämmastikku siduvatele bakteritele, mis saavad vastu toitumist ja varju.

2. Mis on taime tropismid? 

Nagu kõik teised loomad ja organismid, peavad ka taimed erinevatesse keskkondadesse kohanema. Kuigi teised elusolendid saavad liikuda, peavad taimed leidma teisi meetodeid ebamugavate kasvutingimustega toimetulemiseks ning siin tulevadki mängu taime tropismid.

Taime tropismid on mehhanismid, mis võimaldavad taimedel kasvada ärritaja poole või sellest eemale, olgu selleks valgus, gravitatsioon, vesi või puudutus. Kui see juhtub, kasvavad teatud osa taimede rakud kiiremini kui teised, et määrata ära kasvusuund. Taimehormoonid nagu auksiiinid aitavad kasvu reguleerida, mis võib näiteks tekitada varte kõverdumise vastavalt ärritaja tüübile. Stimuleerivale faktorile on kaks tüüpi vastuseid:

• Negatiivne tropism: kasv eemal ärritajast;
• ja Positiivne tropism: kasv ärritaja suunas.

Nende kahe vaste sees on mitu taime tropismi (või tropismi reaktsiooni), mis võivad olla kas negatiivsed või positiivsed: fototropism, tigmotropism, gravitropism, hüdrotropism, termotropism ja kemotropism.

Fototropism 

Fototropism suunab taime kasvu valguse poole, mis tähendab, et kanepitaimede puhul on tegemist positiivse tropismiga, sest selle tulemusena kasvavad taimed valgusallika suunas. See juhtub tänu sellele, et kanepil on rakkudes valgusretseptorid, mis tuvastavad valguse ja saadavad taimede hormoone (nt auksiiinid) vartele, mis saavad vähem valgust, aidates neil valguse suunas kiiremini kasvada ja vajalikku valgust kätte saada.

Fototropism on positiivne siis, kui jutt käib okstest, lehtedest ja varrest, kuid juurte puhul vastupidine ehk negatiivne tropism, kuna juured vajavad toitaineid ja vett, mida nad saavad maa alt, mistõttu nad kasvavad valgusest eemale. See tähendab, et sama ärriti võib anda eri taimede osades erineva vastuse. Kanepitaime valgusretseptoreid, mis valgust tuvastavad, nimetatakse teaduses fütohroomideks.

Need struktuurid esinevad kahes vormis: Pr ja Pfr. Kui kanepitaim tuvastab ümbritsevas keskkonnas valgusallika, muudab ta Pr-i Pfr-iks, mis käivitab rakuliste ja hormonaalsete muutuste ahela, panustades kasvu valguse suunas. Taimede fototropism varieerub sõltuvalt valguslainete pikkusest; iga lainepikkus ei anna sama reaktsiooni. Erinevate lainepikkuste mõju mõistmine aitab kasvatajat, kui on vaja soovitud vastuseid esile kutsuda või vältida. Näiteks sinise valguse lainepikkused kutsuvad esile tugeva fototropismi, samas kui punane valgus vähem. Seetõttu kasutavad paljud sisekasvatajad LED-lampe, mis annavad kindaid lainepikkusi, et optimeerida kanepitaimede kasvu igas kasvutsüklis.

Heliotropism 

Heliotropism on fototropismi liig, kuid erineb sellest selle poolest, et see võimaldab õitel ja vartel pöörata ning järgida päikest kogu päeva vältel, päikesetõusust päikeseloojanguni. Seda nähtust näeb lihtsaimini päevalillede puhul, kui lilled järgivad päikest, mis tõstab nende temperatuuri ja muudab nad tolmeldajatele ahvatlevamaks.

Heliotropismi ja fototropismi sarnasuse üle on palju arutletud, kuid uuringud on näidanud, et need pole päris üks-ühesed, seega ära aja neid segamini!

Tigmotropism 

Tigmotropism tähendab taime reaktsiooni puudutusele või kokkupuutele tahke esemega. Näiteks posiitiivne tigmotropism ilmneb, kui liaanid painduvad eri suundades otsides tuge, mille külge kasvada. See juhtub, sest taim tuvastab, et teatud rakud (tavaliselt liaani tipus) ei puutu hetkel millegagi kokku ning need rakud hakkavad kiiremini kasvama, kuni jõuavad pinnani, mille külge haakuda ja normaalselt edasi kasvada. Tigmotropism ei kehti kanepi okste kohta, kuid kehtib kanepitaime juurte puhul.

Nagu eelpool mainitud, võib sama tropism olla positiivne või negatiivne, sõltuvalt taimeosast – sama kehtib tigmotropismi puhul. Kui juured kasvavad järjest sügavamale ja puutuvad kokku kivide või suure puidutükiga, võib see saada takistuseks juurte kasvule. Sellisel juhul sunnib tigmotropism juuri suunda muutma, et vältida kasvu pärssivaid takistusi. Seega on see okste ja õite puhul positiivne tropism, juurte puhul negatiivne.

Gravitropism 

Gravitropism on eriti oluline, kuna see suunab kanepitaime juurte ning kogu taime kasvu vastusena gravitatsioonile: juured kasvavad allapoole, samas kui vars, oksad ja lehed ülespoole. Uuringud näitavad, et selle eest vastutavad statotsüüdid (teatud tüüpi rakud), mida leidub peajuurte ja harujurte otstes ning okstes – see seletab, miks juured kasvavad alati gravitatsiooni suunas, taim ise kasvab vastupidises suunas.

Taimehormoonid nagu auksiiinid on olulised ka selle tropismi puhul – kui oksad ei saa valgust, kogunevad auksiiinid haru alumisse serva, soodustades seal rakkude kiiremat kasvu kuni oksad kõverduvad ülespoole. Sellepärast tuleb näiteks sidumisel neid aeg-ajalt reguleerida.

Hüdrotropism 

Hüdrotropism on kanepitaime reaktsioon veele. See on väga oluline, kuna taimed vajavad vett, ning see tropism kaitseb üle- või alakastmise eest. Näiteks kui substraat on kuiv, tekib positiivne hüdrotropism, mis aitab juurtel veehulka otsida, liigniiskuse korral aga negatiivne hüdrotropism ning juured kasvavad veehulgast eemale.

Sellises olukorras peavad kanepitaimed isegi gravitatsioonitundlikkust ületama (või muutuma selle suhtes vähem tundlikuks), seega vee vähesus või liig paneb taimedel domineerima hüdrotropismi. Näiteks niiskes substraadis näitavad juured rohkem hüdrotropismi kui gravitropismi, võrreldes hästi õhustatud kasvukeskkonnaga, kus gravitropism valitseb.

Muud tropismi tüübid  

Lisaks ülalmainitud taimetropismidele mõjutavad taime kasvu ka termotropism ja kemotropism, mis on küll raskemini märgatavad, kuid kindlasti olemas.

Termotropism 

Termotropism tähendab kasvu või liikumist vastusena soojusele, külmale või mis tahes temperatuurimuutusele. Näiteks võivad juured teatud temperatuuril olla positiivses termotropismis, kuid külmema või kuumema korral negatiivses, ent kuna juured on maa all, on seda raske märgata.

Kemotropism 

Kemotropism on kasvureaktsioon kemikaalidele; juured on väga tundlikud erinevatele substraadis olevatele ainetele ning võivad vastata neile nii negatiivselt kui positiivselt; näiteks kemotropism aitab taimel jõuda toitaineteni, mis soodustavad kasvu ja arengut. Teine näide: kui õietolm maandub emakasuudmete (valged karvad) peale, vabastab kanepitaim keemilisi signaale, mis suunavad kasvu munasarjadesse, et seemned oleksid elujõulised.

3. Taimede tropismid võrrelduna inimeste meeletega

Nagu mainitud, taimed tegelikult ei mõtle, kuna neil pole aju nagu inimesed või loomad, kuid neil on tropismid, mis koos hormoonidega suunavad kasvu, näiteks kahjurite puhul või kui on vaja rohkem vett saada. Seega, kuigi taimel pole aju, reageerivad nad stiimulile sama moodi nagu meie oma närvisüsteemiga, aga neil on lihtsalt omaenda süsteem.

Kas kanepitaimed suudavad haista? 

Taimede haistmine toimib teistmoodi kui enamikul elusolenditel. Neil on retseptorid, mis sisaldavad etüleeni ja võimaldavad keemilistele ühenditele reageerida. Teiste taimede haistmine aitab neil ajastada õite ja viljade küpsemise, et tolmeldajaid ligi meelitada, et õietolm või seemned laiali kanduksid ja liik püsiks.

Selle retseptori põhiolulisus on taimede võime suhelda teiste taimedega näiteks siis, kui neid ründavad putukad. Kui taimed saavad kahjustada, vabastavad nad feromoone, mis hoiatavad lähedalasuvaid taimi. Seega, kuigi taimed ei kasuta haistmist samamoodi nagu meie, kasutavad nad seda siiski infovahetuseks.

Kas kanepitaimed suudavad kompida? 

On teada, et kanepitaimed on tundlikud sooja, külma või tugeva tuule suhtes, mistõttu võivad sellistes oludes kasvavad taimed kasvu aeglustada – tegemist on teatud tüüpi taktiilitundlikkusega. Kuid see kompimismeel on eriti selge teatud taimeliikidel, nagu kärbsepüüniste või mimooside puhul, mis kokkupuutel automaatselt sulguvad; see tähendab, et ka taimedel on kompimismeel, kuigi see toimib erinevalt sellest, mida arvatakse.

Kas kanepitaimed suudavad maitsta?      

Nagu teistegi meelte puhul, on taimede maitsemeel olemas, kuid see toimib isemoodi. Mõnel loomal ja taimel on maitse- ja haistmismeel omavahel seotud. Taimedel on maitsemeel juurtes ja nad saavad omavahel suhelda; näiteks vee puudusel võivad taimed anda lähedal asuvatele taimedele märku, et neil on veepuudus, mis võimaldab neil sulgeda stomata vee aurustumise vältimiseks ja valmistuda põuaperioodiks.

Erinevus haistmismeele ja maitsmismeele vahel on, et viimane viitab vees lahustuvatele kemikaalidele substraadis, mis kinnituvad juurtele ja annavad tagasisidet.

Kas kanepitaimed suudavad kuulda? 

Kuigi taimed ei kuule samal moel nagu meie, on neil omamoodi kuulmismeel. Näiteks taimed ei kuule muusikat (sest neil puuduvad kõrvad), kuid nad suudavad tajuda vibratsioone putukatest või lausa ussidest; samuti tuvastada teiste taimede vibratsioone ning mõned taimed toodavad lausa ultraheli, et suhelda ja valmistuda lehetäi- või tuuleohuks. 

Kas kanepitaimed suudavad näha?

Kanepitaimedel puuduvad silmad, seega ilmselgelt ei näe nad nii nagu meie, aga fototropismi abil tunnevad nad valgusallika suunda ja saavad aru, kas valgus on intensiivsem või vähem. Neil on ka fototropiinid (valgusretseptorid), mis aitavad tuvastada sinist valgust, ja fütohroomid, mis aitavad tajuda punast spektrit. See ei tööta nagu meie silmad, taimed ei suuda kujutisi moodustada, aga see aitab neil reguleerida sisemist kella ning protsesse nagu fotosüntees ja transpiratsioon, ehk „näha“, kas nad saavad rohkem või vähem valgust ning millist spektrit.

4. Kas on võimalik inimestel kanepitaimedega suhelda?

Nüüd, kui me teame põhitõdesid taimede stiimulitega suhtlemisest, on suur küsimus... kas inimesed saavad mõjutada kanepisaagi elutsüklit, lõppkvaliteeti ja saagikust suhtluse, näiteks kõne või muusika abil? Sel teemal on tehtud väga huvitavaid uurimusi juba alates 1950ndatest. Ehkki enamus uuringuid pole eelretsenseeritud, kaldub anekdootlik tõestus väga tugevalt kultivaatorite ja taimede omavahelise positiivse suhtluse kasuks. Esimene põhjalikum uuring pärineb India Annamalai Ülikoolist, kus dr T. C. Singh, tollane botaanikaosakonna juhataja, leidis, et taimed, mida kasvatati muusika saatel vegetatiivses ja õitsemise staadiumis, andsid biomassikasvu koguni 72% ja kõrguse kasvu 20%. Samas täheldati, et seemnetel, mis idandati muusika saatel, tekkis rohkem lehti, taimed kasvasid suuremaks ning baastunnused nagu sõlmevahed ja varre tugevus olid paremad. Ta alustas klassikalise muusikaga, kuid lisas hiljem India rahvamuusika žanri “Raga”.

Samalaadseid positiivseid tulemusi andsid mõlemad muusikastiilid ning tõdeti, et isegi tantsides paljajalu taimede läheduses ilma muusikata paranes taimede kasv ja omadused. Järgmine uuring pärineb Kanadast, kus insener Eugene Canby täheldas 66% tootlikkuse kasvu serenadeerides oma saaki Johann Sebastian Bachi helidega. Viimasel ajal märkis Elias Tempton (Sicky Budsi kasvataja) oma kodu-kasvatuses märgatavat kasvu pärast klassikalise muusika 24/7 mängimist raadioga põõsaste kõrval. Lehtede paksus ja struktuur muutusid tagasihoidlikult paremaks. 

Seda silmas pidades hakkas ta mängima klassikalist muusikat ka Sticky Budsi suuremas kasvatuses ja sai osaliselt samad tulemused. Ta usub, et muusikal on mõju taimedele, kuid mitte päris nii nagu arvata võiks; tema sõnul reageerivad taimed hoopis inimeste paremale emotsionaalsele seisundile, mitte otseselt muusikale. Matt Lopez, kasvataja, kes esimese Northern Lights sordi lõi, jagab sama arvamust – tal mängib klassikaline muusika kasvuruumides alati ning eelistab ainult positiivset suhtlust põõsastega. Tema meelest tagab positiivne energia ning suhtlus koos klassikalise muusikaga nagu Beethoven või Mozart kiirema kasvu, parema taimede tervise ja suurema saagi koos kõrgema kannabinoidide sisaldusega.

Kuidas see suurendab saaki, potentsi ja üldist tulemust?

Täielikult aus olles – teadlastel puudub praegu lõplik tõendus, et muusika aitaks kaasa kasvu- ja saagikuse kasvule. Proovime aga analüüsida, kuidas see võiks toimida. Heli kandub lainetena; inimestel jõuab helilaine kuulmekilele, mis hakkab vibreerima, vibratsioon muudetakse elektriimpulssideks, mis saadetakse ajju, kus need tõlgendatakse. Nagu mainitud, "kuulevad" taimed heli vibratsioone, kuid hoopis teisel viisil – taimedel on protoplasma, mis on pidevas liikumises ning vibratsioonid võivad seda mõjutada, kiirendades näiteks rakkude liikumist. See võib viia paremate kasvutulemusteni, toitainete kättesaadavusele ja jõulisusele. Mõned kasvatajad nõustuvad, et üks muusikastiil sobib kõige paremini kanepile, teised aga vaidlustavad täielikult. Seetõttu me ei esita väiteid ühegi stiili sobivuse kohta kanepile.

Uuringud näitavad, et tähtis on hoopis kavatsus ja täielik pühendumus kasvule, mitte niivõrd muusika ise. Paljudele kasvatajatele on kanepikasvatus palju enamat kui lihtsalt lõpptulemus – alustades on see võib-olla tore hobi, kuid FastBudsis kasvab see kiiresti millekski sügavamaks, isegi spirituaalsuseks. Kõik see seostub sellega, et su kavatsused ja mõttemaailm mõjutavad su saaki, olgu selleks kanep või mõni muu taim. Inimkond on olnud kanepiga ka seotud aegade algusest ning endokannabinoidsüsteem tõestab, et meil on selle imelise taimega väga sügav side.

Endokannabinoidsüsteem (ECS) on keeruline rakkudevaheline süsteem, mis reguleerib und, tuju, söögiisu, mälu ja viljakust. Kõik see viitab juurtele, mida me kanepiga jagame ja kui oluline see võib olla olnud inimkonna arengus. Järgmisel korral, kui hoolitsed oma saagi eest, mõtle sellele evolutsioonilisele kasule ja hoia end positiivsena. Pane lemmikmuusika mängima, liiguta ennast ja lihtsalt naudi protsessi – võib-olla mõjutab see mitte ainult su vaimset seisundit, vaid ka taimede tugevust, potentsi ja saagikust!

5. Kokkuvõtteks       

Taimed suudavad oma moodi mõelda, kuid mitte nii nagu meie oleme harjunud. Mitte ainult kanepitaimed, vaid kõik taimed omavad ülal mainitud mehhanisme, mis võimaldavad „näha“, „kuulda“ ja „haista“ ning muid tajusid, mis on olulised taime kasvuks. Ilma nende aistinguteta ei kasva taim korralikult, kuna juured, oksad ja lehed ei tea, mis suunas, kuidas ja millal kasvada. Kui tead taimede tropismide kohta veel huvitavat, mis aitab teisi kasvatajaid, jäta kommentaar allpool!