Kas saab autoflore kasvatajaid treenida?

• 1. Miks üldse autoflore treenida?
• 2. Millal autoflore treenida?
• 3. Mis on parim tehnika autoflore treenimiseks?
• 3. a. Topping
• 3. b. Fimming
• 4. Millist tehnikat võib kombineerida toppingu ja fimiga?

Kannabise taimede treenimine võib kogenematutele kasvatajatele tunduda veider. Sageli mõeldakse, mis see täpselt on ja mida see endast kujutab. Kui nad on teema kohta lugenud või ise proovinud, saavad nad kiiresti aru, et füüsiline taimede kasvu suunamine toob kaasa tõsiseid eeliseid. Erinevad treenimisvõtted avavad taimede võra ja parandavad õhuringlust, mis omakorda vähendab hallituse ja haiguste riski. Samuti aitab see valgusel tungida sügavamale võrrasse ja tugevdada alumisi õisi. Loomulikult on üks peamisi põhjuseid, miks kasvatajad treenimise kasuks otsustavad, saagi suurendamine.

Aga kas saab autoflore treenida? Seda küsivad paljud, eriti kui nad on just avastanud autoflore. Lühike vastus on – jah, autoflore saab treenida. Kuid valida tuleb just sellised treenimisvõtted, mis sobivad automaatsete sortidega. Tavalised ehk fotoperioodilised kannabise taimed taluvad ükskõik milliseid treeningtehnikaid, sest taime võib vajadusel lasta rahulikult taastuda. Kuid automaadid ehk autoflore kasvavad kindla vanuse või ajaraamituse järgi ja aega on vähe. Kui valid õiged treeningmeetodid, teenid korraliku kasu. Kui aga valid meetodi, mis automaatidele ei sobi, saad väikese saagi. Seega – kuigi autoflore saab väga edukalt treenida ja oodata suurepärast saaki, on õigete meetodite valik kriitilise tähtsusega.

1. Miks üldse autoflore treenida?

Autoflore eluiga on lühike. Nad kasvavad ja õitsevad väga kiiresti, umbes 2-3 kuu jooksul, miks siis üldse neid treenida? Mõned kasvatajad autoflore ei treeni – nad lasevad taimel kasvada vabalt. Sellistel taimedel on tavaliselt üks suur põhikola, mis on raskete, tihedate õitega. Samas tekib ka väiksemaid kolasid, kuid need ei küündi põhikola tasemeni.

Sellise struktuuriga saab tegelikult häid tulemusi. Kuid kui taimel lasta ise kasvada, jääb osa tema geneetilisest potentsiaalist ja saagist kasutamata. Lisaks võivad suured, tihedad keskosad teatud kasvutingimustes probleeme tekitada. Suure tiheduse tõttu on need hallitusele väga vastuvõtlikud, eriti niisketes oludes või piirkondades, kus kasvuperioodi teises pooles palju vihma sajab. Pole midagi hullemat, kui avastada, et kaua oodatud tipukola seest hallitab.

Kuid kui sa treenid automaate, sunnid taime jagama oma ressurssi mitme kolani. See annab ühtlasema tulemuse ja suurema saagi, sest nüüd on mitu kolat täis tihkeid õisi. Aga kas see on ainus põhjus autoflore treenida? Ei, on veel üks tähtis põhjus – treenimine aitab taimel kasvada ühtlaselt, mis omakorda võimaldab kogu valgusel maksimaalselt ära kasutada. Kõikide kolade tipud saavad võrdselt valgust.

Kui võrrelda seda ühe suure kolaga taimega, siis näed, et ülejäänud oksad arendavad väikeseid nn popkorni õisi, kuna need ei saa piisavalt valgust. See on nagu metsas – suured puud saavad kogu valguse, väiksemad aga vaevlevad. Võrdselt valgust saades annab taim ka rohkem saaki. Jah, treenimistehnikad nõuavad rohkem tähelepanu ja aeg-ajalt mõningaid korrektuure, kuid need tasuvad end kindlasti ära.

2. Millal autoflore treenida?

Nüüd, kui tead, et treenimine annab häid tulemusi, tuleb teada ka millal seda teha. Pane kohe kõrva taha: autoflore tohib treenida ainult vegetatiivses kasvuetapis. ÄRA treeni automaate õitsemise ajal, kui sa ei soovi saaki vähendada. Miks? Sest nagu kõik teisedki taimed, on autoflore õitsemise ajal tundlikud ja sa ei soovi neid sel ajal segada! Väikesedki vead võivad sel etapil rikkuda saagi – lõpuks saad ainult kidura taime hõredate õitega, mis valmistab suure pettumuse.

Samuti pea meeles, et isegi vegetatiivses staadiumis ei tohi taimi üleliia treenida. Autoflore veg-periood on väga lühike (2-4 nädalat) ja liiga intensiivne treenimine võib kasvu pidurdada. Nelja erineva tehnika asemel vali üks või kaks, et saavutada paremad tulemused.

3. Mis on parim tehnika autoflore treenimiseks?

Parim viis autoflore treenida on "topping" ehk taime tipu eemaldamine. Samuti võib kasutada FIM-tehnikat. Mõlemad meetodid on väga sarnased ja neid võib kombineerida teiste tehnikatega.

Topping

Topping tähendab seda, et lõikad taime tipu ära. Alustada saab siis, kui taimel on välja arenenud vähemalt 4-5 lehesetti. Ära lõika liiga vara, sest noort taime on kerge šokeerida. Ja pea meeles – ära tee seda õitsemise ajal! Seega on sul umbes 3-4 nädalat, et tipu eemaldamist läbi viia. Võid tippu eemaldada ka mitu korda, kuid lõpeta kohe, kui taim hakkab pistille moodustama.

Mõned kasvatajad pelgavad tippu eemaldada, kuid see ei ole tegelikult nii hull. Autoflore pole sugugi nii õrnad. Kui taim on piisavalt tugev, siis on täiesti ohutu tipp eemaldada. Nii saad rohkem kolasid ja ühtlasema võra, mida on lihtsam hooldada.

Kuidas siis autoflore tipu eemaldada? Kui taim hakkab kasvama, näed esmalt idulehti. Seejärel ilmuvad ehtsad lehed, mis tulevad setikaupa. Kui taimel on vähemalt 4-5 ehtsat lehesetti, võta puhtad käärid ja lõika taim ühtlase kiire liigutusega ära. Käärid tuleb kindlasti desinfitseerida, muidu võib taim nakatuda. Aga mis siis, kui libastud ja ei lõika tippu korralikult ära? Või teed selle hoopis ebaühtlaselt? Seda nimetatakse FIM-iks.

FIMming

FIM ehk "Fuck I missed" on väga sarnane toppingule. Selle avastas kasvataja, kes üritas tippu eemaldada, kuid ei lõiganud seda täielikult ära. Selle asemel lõikas ta tipu ebakorrapäraselt ning taim kasvatas lõpuks palju rohkem kolasid. Nii sündiski uus tehnika – FIMimine. FIM ja topping on üsna sarnased ning mõlemat saab kasutada, et taim arendaks rohkem kolasid. Kui toppingu puhul annab lõikamine kaks peamist kolat, siis FIM annab mitu erinevat kolat. Teaduslikult öeldes, sunnid taime rohkem ressursse tippu ja selle lähedal olevatesse kohtadesse suunama. Tipust allpool kasvavad lehed saavad rohkem valgust ja areneb rohkem kolasid.

Kuidas FIM-ida? See on lihtne – kui taimel on umbes 4–5 ehtsat lehesetti, näpista tipp lihtsalt sõrmedega ära. Kääre pole vaja, kuid soovi korral võib kasutada. FIM ei eemalda tippu täielikult, kuid isegi kui lõikad ebaühtlaselt, tekib mitu tugevat kolat, mis kasvatavad suuri õisi. Nagu topping, tuleb ka FIMi teha ainult vegetatiivses faasis. Õitsemise ajal ära isegi mõtle treenimisele.

4. Millist tehnikat võib kombineerida toppingu ja FIMiga?

Üks parim autoflorele sobiv tehnika on LST ehk madala stressi treening. LST ehk Low-Stress Training tähendab, et taimele antakse kerget stressi. Kuid see stress on madal ega kahjusta taime. LST puhul painuta põhikola küljele ning kinnita see näiteks traadi või takjapaelaga. Korda protsessi, kuni kõik oksad jäävad poti serva poole. See tagab, et kõik taime osad saavad võrdselt valgust ja lõpptulemusena saad rohkem õisi. Soovitatav on LST-d kombineerida kas toppinguga või FIM-iga. Ära siiski üle tee, sest taim ei pruugi kogu stressiga hakkama saada.