Kuidas valmistuda siseruumides kasvatamise hädaolukordadeks

• 1. Ettevaatusabinõud: kuidas vältida elektrilisi hädaolukordi
• 1. a. Kuidas tuvastada vooluringi ampritugevust
• 1. b. Kuidas arvutada vooluringi võimsust
• 1. c. Kuidas arvutada oma seadmete elektrikulu
• 2. Mida teha, kui vool läheb ära?
• 2. a. Mida teha, kui tuled kustuvad
• 2. b. Lihtsaid nippe valguse puuduse vastu elektrikatkestusel
• 2. c. Õhuniiskus hakkab langema
• 2. d. Lihtsad nipid madala õhuniiskuse vastu katkestusel
• 3. Mis saab, kui kasvatan vesikultuuris (hüdro/aeropoonika)?
• 3. a. Toitelahuse hapnikusisalduse säilitamine
• 3. b. Toitelahuse temperatuuri kontrollimine
• 3. c. Lihtsad nipid elektrikatkestusest üle saamiseks hüdros
• 4. Mis saab, kui saak läheb saastunuks?
• 5. Kokkuvõte

Erinevalt õuetingimustes kasvatamisest oled kanepiseemnete siseruumides kasvatamisel sina vastutav selle eest, et kogu varustus töötaks korralikult, mis tähendab, et pead ise kontrollima, juhtima ja vajadusel reguleerima valgusteid, ventilaatoreid, õhuväljatõmmet ja muud. Seda seetõttu, et sinu varustus hoiab kasvutingimusi kontrolli all, mis omakorda mõjutab oluliselt taimede kvaliteeti ja saaki – seetõttu pead olema valmis ka elektrikatkestuseks.

Paljud meist hakkavad kanepit kasvatama hobi korras, olles idealistlikust ettekujutusest juhitud. Nendes unistustes kujutleme täiuslikku kasvuruumi ja terveid taimi, rõõmustades igapäevaste kontrollkäikude üle oma privaatses botaanikaaia paradiisis. Nii ideaalse ruumi loomine on tõesti võimalik, kuid vältimatute väljakutsete ees ei tohi silmi kinni pigistada. Kogenud kanepikasvatajad kinnitavad: kasvatamine tähendab sama palju probleemide lahendamist ja vigade parandamist kui lihtsalt nautimist. Õpitud õppetunnid aitavad sul kogemustega kohaneda ja pikemas perspektiivis paremaks kasvatajaks saada. Allpool tutvustame kõige tavalisemaid vigu, mis võivad siseruumides tekkida ning kuidas neid lahendada, kui juhtud neist mõnda kogema.

1. Ettevaatusabinõud: Kuidas vältida elektrilisi hädaolukordi

Kui oled kanepi kasvatamisel algaja või oled seni kasvatanud ainult õues ning alles seadistad kasvutelki ja sul puuduvad baasteadmised elektrist, siis enne kõige ühendamist tuleks mitmele asjale tähelepanu pöörata.

Lisaks sellele, et kogu kasvutelgi sisemus oleks korralik, tuleb kindlasti kontrollida, kas kasutatavad pistikupesad suudavad vajalikku võimsust taluda. Kui tead, kui palju pistikuid plaanid kasutada, tuleb arvestada ka kogu varustuse võimsusega. Kõik kodu, kontori või muu koha pistikupesad kuuluvad mingisse vooluringi, seega ka kasvuruumi pistikupesad kuuluvad vooluringi. Enne arvutamist tuleb teada, millised pesad kuuluvad millisele vooluringile.

Kuidas tuvastada vooluringi ampritugevust

Seda saab üsna lihtsalt teada, kuna elektripaneelil peaks olema sildid, kuid kui neid pole, tuleb see ise välja selgitada või kutsuda elektrik.

Kui oled tuvastanud, millisesse vooluringi pistikupesad kuuluvad, kontrolli ampritugevust. See on märgitud sildile, näiteks 10A, 15A, 20A jne.

Kuidas arvutada vooluringi võimsust

Nüüd, kui tead amprit ja kasutatavat vooluringi, jääb ainult lihtne arvutus teha: kui kasutad näiteks 220V ja vooluring on 15A, tähendab see, et ring suudab kannatada 3300W. Siin on lihtne valem:

Pistiku pinge x ampritase = maksimaalne võimsus (W)

220V x 15A = 3300W

Kui ei soovi arvutustega tegeleda, on olemas ka kiire tabel abi saamiseks:

Pea meeles, et see EI OLE maksimaalne võimsus, mida üks pistikupesa taluda suudab – see on kogu vooluringi maksimum. Kui vajad rohkem jõudu, kasuta pikendusjuhet ning ühenda osa varustusest teise ruumi pistikupesadesse, mis on kindlasti teises vooluringis. 

Kuidas arvutada oma seadmete elektrikulu

Nüüd kui tead umbkaudu, palju sinu vooluring kanda suudab, arvuta välja, kui palju sinu kasvatustehnika elektrit vajab. Seda saad hõlpsasti vaadata näiteks oma LED-tule sildilt.

Tähtsad on kaks näitajat – pinge (nt 120V või 220V) ja võimsus (W). Näiteks kasutame LED-lampi, mille võimsus on 100W, pinge 120V. Arvutuskäik on nii:

Võimsus ÷ pinge = amper

100W ÷ 120V = 0,83A

See tähendab, et antud LED-tuli võtab ainult umbes 0,83A, seega 15A vooluringile mahub veel palju rohkem, kui kasutada ainult lampi. Kuid pea meeles, et optimaalsete tingimuste jaoks vajad ka ventilaatoreid ja väljatõmmet – need arvesta summasse lisaks.

See on ülioluline, sest kui sinu seadmete kogu elektritarve ületab vooluringi piiri, lülitab vooluring end kaitseks automaatselt välja. Samuti pea meeles, et kui seadmed töötavad üle 3 tunni järjest (pidev koormus), väheneb vooluringi lubatud võimsus 20% võrra – arvesta seda alati, et vältida elektrikatkestust. Lisa ülekoormus võib kaasa tuua elektrikatkestuse ning nagu öeldud: varustus hoiab sinu taimi elus – aga mida teha, kui vool läheb ära?

2. Mida teha, kui vool läheb ära?

Kui toimub elektrikatkestus – olgu see põhjustatud ülekoormusest või millestki muust –, hakkavad tingimused sinu kasvuruumis kiiresti muutuma: taimed ei saa enam valgust ja vesikultuuri korral jääb neil paari tunni pärast hapnikust puudu. Parim lahendus oleks varugeneraator või päikeseenergia, aga kui neid pole, mida saad teha taimede stressi leevendamiseks?

Mida teha, kui tuled kustuvad

Oluline on, et sinu taimed saaksid valguseperioodil mõnda valgust isegi katkestuse ajal; täiesti pimedusse jäädes võivad nad kannatada ning hukkuda, kuid natukenegi valgust aeglustab seda protsessi.

Eesmärk: säilitada valgusrežiim. Võid kasutada isegi taskulampi, sest praegu on oluline vältida liigset stressi või taimede hukkumist. Võimalusel riputa taskulamp või muu valgusallikas kasvutelki, et stressi minimeerida. Pea meeles: katkestuse korral ei tööta taimede valgustusautomaatika, seega pead ise jälgima, et taskulamp põleks õigel ajal vastavalt taimede valgusrežiimile.

Lihtsaid nippe valguse puuduse vastu elektrikatkestusel 

Sa ei pea hädaolukorras palju kulutama – siin mõned kiireid lahendusi, mis võivad sinu saagi päästa, kui vool katkeb:

• Tugev taskulamp ja varuakud;
• Patareitoitel valgusallikad (nt laternad, jõulutuled vms);
• Päikeseenergial töötav generaator.

Õhuniiskus hakkab langema

Kui elad kuivas piirkonnas ja vool katkeb, lakkab töötamast niisutaja ning õhuniiskus väheneb – see on taimedele väga halb. Kanepitaimed vajavad vegetatiivses faasis suhtelist õhuniiskust 60-70% ning õitsemise ajal 40-50%. Olenevalt kasvufaasis tuleb vajadusel niiskust juurde tekitada. Väliskeskkonna niiskuse säilitamine on tähtis, sest see aitab taimi niiskena hoida. Kui ümbritsev õhk on kuiv, aurustub taimede lehtedest vesi kiiremini ning lõpuks võivad nad ära närtsida. 

See toimub osmootselt – aine liigub kõrge kontsentratsiooniga alalt madala kontsentratsiooniga alale. Ehk – leht on vett täis, ümbrus kuiv, mistõttu vesi väljub lehekoest. Lõpptulemuseks võivad olla liiga kuivad ja närtsivad taimed.

Nagu temperatuuri puhul, pole siin ka suurt midagi teha: võid paigutada kasvuhoonesse veega ämbreid, pritsida taimi ja kasvutelki veega või teha mõlemat – kuid see on vaid ajutine lahendus. See aitab taimi elus hoida vaid mõne tunni jooksul ning kui vool kaua ei taastu ja väline õhk on väga kuiv, ei pruugi sellest piisata. Paraku pole muud lahendust peale pideva kordamise või kaasaskantava generaatori kasutamise.

Lihtsad nipid madala õhuniiskuse vastu katkestusel

Lihtsaid lahendusi niiskuse hoidmiseks pole; parim on patareitoitel niisuti, kuid kui seda pole, siis tuleb lihtsalt kannatada.

3. Mis saab, kui kasvatan vesikultuuris (hüdro/aeropoonika)?

Vesikultuuri kasvatajana mõjutavad sind kõik eelmainitud probleemid, kuid suurim mure on hapniku puudus – juured vajavad hapnikku elu jaoks.

Toitelahuse hapnikusisalduse säilitamine

Tavaliselt on vesikultuurides õhukivid, mis hapnikustavad vett, aga elektrikatkestuse korral need enam ei tööta ning juured võtavad allesjäänud hapniku veest ära. Sõltuvalt taimede hulgast võib hapnik jätkuda ainult paariks tunniks – pikema katkestuse korral (1–2 tundi), kui taimed hakkavad närtsima, tuleb ette võtta karmimaid samme.

Esiteks tühjenda reservuaarist vesi ja vala see aeglaselt tagasi – see annab lahusele lühikeseks ajaks uuesti hapnikku. Kui vool veel ei taastu, tühjenda ja vaheta vesi uuesti; kontrolli pH väärtust, PPM-i jms, sest ka hädaolukorras on oluline teha asju õigesti.

Neid kahte sammu saab korrata seni, kuni vool taastub. Jah, see on väsitav, aga ainus viis taimi päästa. Külma ilmaga tuleb vajadusel vett soojendada.

Toitelahuse temperatuuri kontrollimine

Nagu teada, peab hüdroponikas toitelahus olema umbes 20 °C. Elektrikatkestuse korral võib temperatuur kukkuda, eriti talvel: kui kraanivesi on liialt külm, tuleb osa vett eelnevalt soojendada ning segada reservuaari, abiks termomeeter. Kui temperatuur langeb alla 13 °C, mõjutab see halvasti taimede juuri.

Selle lahenduseks soojenda paar liitrit vett (ahjus või gaasipliidil) ning kalla see aeglaselt reservuaari, kasutades termomeetrit temperatuuri jälgimiseks. Kui temperatuur on ~20 °C, on kõik hästi. Õige temperatuuriga lahus aitab taimede eluiga pikendada ka külmas keskkonnas. Pea meeles: ära kunagi kasta taimi liiga kuuma veega!

Lihtsad nipid elektrikatkestusest üle saamiseks hüdros

Hüdro- või aeropoonikas on katkestusega keeruline toime tulla, sest varustus on eluliselt vajalik. Siin mõned võimalikud lahendused:

Patareitoitel õhupump

Patareitoitel õhupump (aerostone'iga) võimaldab lahust hapnikustada kuni 24 tundi, seejuures ei pea vett pidevalt tühjendama-vahetama.

Inverter 

Inverter võimaldab ühendada kasvatusvarustuse auto aku külge, töötades kuni 300W ulatuses – sellest piisab põhiliseks elushoidmiseks, kuid vajad kindlasti pikka pikendusjuhet.

Bensiinigeneraator

Bensiiniga töötav generaator oleks ideaalne lahendus, kuid see on väga kallis ning lärmakas, mis võib osadel juhtudel olla miinuseks. Kuid kui vaja, hoiab taimekasvus kõik toimima kuni voolu taastumiseni.

4. Mis saab, kui saak läheb saastunuks?

Saagi saastumine on siseruumi kasvatuses suur risk. Õues kaitseb taimi looduslik keskkond, kuid siseruumides on mikroobid, kahjurid ja haigused sageli eriti kergesti levimas kontrollitud, kõigiti sobivas kasvukeskkonnas. Ideaalne kliima sobib küll kanepi kasvatamiseks, aga on ka ideaalne paljude taimede kahjurite ja haiguste jaoks. Universaalset ravimit pole, aga vaatame, milliseid levinumaid ohte võib ette tulla ning kuidas nendega toime tulla.

KAHJURIKOLONISATSIOON

Kanepitaimedel kohtab enim ämbliklestasid, sääsklasi, lehetäisid, valgekärbseid, röövikuid ja tripse. Iga kahjuritõrjeks on veidi erinev protokoll, kuid mõne nipiga on võimalik paljusid neist ennetada. Neemõli on siin oluline abiline. Sega 5–15 ml neemõli liitrile soojale veele ja lisa paar tilka putukatõrjeseepi – see segu sobib taimedele lehepritsina kogu elutsükli jooksul (v.a viimased 2 nädalat õites). Ära tee korraga suurt kogust, sest segu tuleb kasutada ära 24 tunni jooksul valmistamisest.

Vegetatiivses kasvufaasis pritsi kogu taime (nii lehtede peale kui alla, sest paljud kahjurid munetavad lehekaane alla). Õitsemise ajal väldi otse õite pritsimist, sest see mõjutab lõhna-paletti. Võid kasvuruumi tuua kasulikud putukad: lepatriinud, rohelised pitswingid, röövkärbsed, Delphastus Catalinae, mustkarplased ja palvetaja tirtsud – nad toituvad kahjureist, kuid neemõli neid ei mürgita. Lisainfo saamiseks kuidas kahjureid tõrjuda ja neemõli kasutada, loe meie põhjalikku juhendit.

SEENEHAIGUSED

Siseruumikasvatuses levib enim kolm seenehaigust: õitemädanik, juuremõdand ja jahukaste. Need võivad hävitada kogu saagi väga kiiresti, iseäranis letiilsel kujul ning olenevalt kasvumeetodist on neid raske varakult avastada. Kui kasvatad hüdros, võib juuremõdanik jääda märkamatuks, õitemädanik võib levitada paari päevaga kogu saagi ja jahukaste-st lahtisaamine on väga keeruline.

Kehva ventilatsiooni, tiheda lehestikuga ruumis ning nõrga valgustusega tekivad seenhaigused eriti kiiresti. Mikroobid võivad tuua kasvuruumi ka reostunud substraadid või vesi ja nad võivad seal varitseda kaua. Seetõttu tuleb seenhaigusi ennetada!

Kontrolli taimi iga päev, et avastada varakult hallituse või seenehaiguse tunnuseid. Keskkonnamõõdikute kontroll – temperatuur, niiskustase – aitab hoida probleeme eemal. Piisav õhuvahetus kasvuruumis ja mõned suunatavad ventilaatorid kõrgele lehelatva on eriti olulised. Kontrolli ka substraadi niiskust, EC ja pH väärtusi ning hoolitse iga taime piisava kasvuruumi eest. Loe lähemalt, kuidas hallitusseente ja seenhaigustega võidelda.

5. Kokkuvõte

Nüüd, kui tead, kuidas taimi katastroofide eest päästa, ole eriti hoolikas, kui ühendad palju seadmeid ühte ruumi – arvutamine võib tunduda tüütu, kuid on kindlasti seda väärt. Kui sul on elektrialaseid baasteadmisi, jaga neid ka teiste kasvatajatega ning jäta oma nipid kommentaaridesse!