Lollipopping: Kanepitaime tehnika suuremate pungade kasvatamiseks

• 1. Lollipoppingu tähendus
• 2. Miks teha lollipoppingut?
• 2. a. Sog (sea of green) ja scrog
• 2. b. Lollipopping autoflower’itele: eelised ja ohud
• 2. c. Miks pole välistingimustes lollipopping vajalik?
• 3. Kuidas lollipoppingut teha?
• 3. a. Kuidas eemaldada soovimatu kasv
• 3. b. Parem alustada enne õitsemise algust
• 3. c. Kas teha kõik korraga või jupikaupa?
• 4. Miks on geneetika oluline lollipoppingul?
• 5. Kokkuvõte

Kui sa ei soovi kasvatamise ajal näha ühtegi nn 'popkornipunga', peaksid kindlasti selgeks õppima lollipoppingu meetodi (ehk alumiste okste eemaldamise). Lollipopping tähendab pungade ja okste eemaldamist taime alumisest osast, kuna need ei saa piisavalt valgust ning jäävad kiduraks. Saavutad paremaid tulemusi, kui taim suunab oma energia ülemistele koladele, tehes need paksemaks ja tihedamaks. Lollipopping mitte-autoflower kanepitaimedel kohe enne 12/12 tsükli algust tasub alati ära. Autoflower’itel on see seevastu veidi keerulisem ja võib isegi väiksema saagini viia. Kuid ole kindel: allesjäänud pungade kvaliteet on esmaklassiline. Loe edasi, et teada saada lollipoppingu eeliste ja puuduste kohta, õigest ajastusest, kuidas pungadeni piisavalt valgust tuua ja millised pungad eemaldada.

Lollipoppingu tähendus

Lollipopping tähendab kanepitaime alumise osa hõrendamist nii, et kõik oksad allpool on täiesti paljad. Alles jääb ainult mitu nodi ehk sõlme taime ülaosas ning taim meenutab pulgakommi ehk 'lollipoppi'. Sellest ka nimetus.

Miks teha lollipoppingut?

Kui kasvatad kanepitaimi siseruumides, on kasutatavate lampide efektiivne ulatus piiratud. Ülemised pungad saavad piisavalt valgust, muutudes suureks ja tihedaks, kuid alumised õied ja oksad jäävad valgusevarju või lihtsalt jäävad valgusulatusest välja.

Märkus: Isegi kui kasutad lisa külgvalgust, jääb erinevus ülemiste ja alumiste okste vahel alles. Oluline pole ainult valguse kaugus, vaid ka punga asukoht oksal. Nn 'tipu domineerimine' (apikaalne domineerimine) tagab, et parimad ressursid liiguvad ülaosasse.

Selle tõttu jäävad alumised pungad väikeseks ja hõredaks ning neid katab vähe või üldse mitte trikoomid. Kui koristad ja kuivatad sellised pungad, puudub neil atraktiivsus, need on nõrga toimega ja maitsetud. Neist tasub vabaneda ning suunata taime energia mujale kasutades lollipoppingu tehnikat. Lollipopping käib käsikäes teise hõrendamise tehnikaga nimega kärpimine. Mõlema eesmärk on sama, kuid kärpimise puhul eemaldatakse pikemad oksad, mis jäävad teiste varju või muudavad võra liiga tihedaks.

Kanepi ilma sekkumiseta kasvatamine annab siiski rahuldavad tulemused. Ent enamik kasvatajatest tahab mitte lihtsalt häid, vaid suurepäraseid tulemusi! Kanepitaimed kasvavad loomulikult üsna põõsasjalt, kus oksad hakkavad arenema juba varre alumisest osast. See annab palju lehti ja õisi, kuid kihiline struktuur võib tegelikult saaki kehvemaks muuta. Paljud alumised oksad jäävad tiheda võrra alla varju. Sinna kasvavad lehed kolletuvad ja närbuvad puhuti, ning madalale jäävad pungad ei saavuta sama suurust ega tihedust nagu parema valgusega ülaosas. Lollipopping lahendab selle probleemi, eemaldades nõrgema kasvu taime alumisest osast.

Esmapilgul võib see algajale tunduda vastuvoolu ujumisena. Kuidas saab taime eemaldamine viia suurema ja parema saagini? Mõtle nii: Taim peab toitma ka alumisi osi, pakkudes neile toitaineid ning vett. Ent valguse puudumise tõttu nad ei täida oma potentsiaali. Taim hajutab lämmastikku, fosforit, kaaliumi, suhkruid, vett ja valke, et alumised osad ellu jääksid. Kuid kui alumised oksad ja lehed eemaldada, on ressursid vabad ning taime saab need suunata palju valgust saanud osadele. Selle tulemusena suureneb kasv ja tekivad ülemise võra suuremad ning paremad õied. 

SOG (Sea Of Green) ja ScrOG

Lollipopping sobib täiendavaks tehnikaks igasuguse treeningu puhul – olgu see LST või super cropping –, kuid ScrOG-i puhul on see hädavajalik. ScrOG tähendab lameda võraga kasvatust, kus kõik pungad jäävad valgusele võrdselt lähedale. Sel puhul muutub võra nii tihedaks, et võrgust allapoole jääb kõik täielikult varju ja tuleb eemaldada.

Kui kasvatad kanepit SOG (sea-of-green) meetodil, sõltub lollipoppingu vajalikkus taimede kõrgusest. Sageli on need piisavalt madalad, et valgus ulatub ka alumisteni, ning sel juhul pole lollipopping vajalik.

Lollipopping autoflower’itele: eelised ja ohud

Fotoperioodiliste taimede puhul siseruumides on lollipopping lihtne otsus, sest neil on piisavalt aega taastumiseks. Autoflower’ite puhul tuleb olla palju ettevaatlikum. Kui hindad ainult kaalule tulevat lõpptulemust ega hooli pungade kvaliteedist, pole see meetod sulle. Lollipopping autoflower’itel võib põhjustada piisavalt suurt stressi, mis vähendab saaki (või siis mitte). 

Kõige parem oleks teha võrdluskatse samade seemnetega ja samadel tingimustel, erinevuseks ainult selles, kas trimmid alumisi pungi või mitte. Isegi kui selgub, et lollipopping vähendas saaki, on pungade kvaliteet palju ühtlasem ehk pole 'larfi', vaid ainult korralikud tugevad õied.

Niisiis, automaatsete sortidega võib lollipopping anda järgmised tulemused:

• Väiksem saak (vaevumärgatav),
• Parem üldine pungade kvaliteet (väga hästi märgatav).

Miks pole välistingimustes lollipopping vajalik?

Õues saavad kanepitaimed valgust hoopis erinevalt kui siseruumides kasvanud taimed. Päike liigub taevas ning valgustab taimi erineva nurga alt, mistõttu enamik pungaalgeid saab päeva jooksul päikesevalgust. Muidugi on ka siin erinevus ülemiste ja alumiste pungade vahel tipudomineerimise (vaata ülevalt) tõttu, ent see pole nii suur, et lollipopping õues kasvatatud kanepile oleks vajalik. Küll võiks alumisi kasve eemaldada muul põhjusel, nt seisva õhu vältimiseks taime ümber maa ligidal.

Kuidas lollipoppingut teha?

Kasvatajad, kes on vähemalt ühe kasvutsükli läbi teinud, teavad tavaliselt kui kaugele taime allosasse ilmnevad kvaliteetsed pungad. See sõltub valgusallika tugevusest ja läbistavast võimsusest. Nii tuleks eemaldada kõik pungad, mille kvaliteet jääb kehvaks. Kui kogemust pole, siis hea reegel on kärpida taim alumisest kolmandikust. Mõned isegi lõikavad kuni pool alumist osa, ent sellisel juhul väheneb saak kindlasti. See võib siiski olla hea mõte CFL-, T5- või teiste nõrga valgusega lampide puhul. Muidu ei tasu liiale minna.

Seda võib teha ka vastupidi: ära mõtle, kui palju ära lõigata, vaid otsusta, mitu sõlme tipust säilitada. Tavaliselt jäetakse terved 4-5 sõlme, nõrgema valgusega ka vaid 3-4 sõlme.

Lollipopping tehnikad: One-nodding

Lollipopping tähendab alumise lehtede ja okste eemaldamist, ning sellel on mitu tehnikat. Enne kui loed klassikalisest lollipoppingu viisist, tutvu kogenenumate kasvatajate meetoditega, et näha, kuidas tulemusi võib saavutada erinevate lähenemistega, kui peaasi – alumise kasvu eemaldamine – jääb samaks.

Üsna uus lollipoppingu tehnika on One-nodding, mille puhul samuti eemaldatakse alumine kasvuosa, kuid see säästab märksa rohkem aega ja vaeva. Siin piisab ainult ühel päeval – valgusrežiimi 12/12-le ümberlülitamisega – taim lollipoppingu ehk eemaldad kõik lehed esimese sõlmeni, nii et alles jääb ainult viimane sõlm igal oksal. See pole ilmtingimata parem kui klassikalised meetodid, vaid näitab, et tulemusteni võib jõuda mitut moodi, kui peamine – alumise kasvu eemaldamine – on tehtud.

Kuidas eemaldada soovimatu kasv

Lollipopping’it saab teha käsitsi või kasutada kääre või lõikureid – vali, mis sulle mugavam. Parem on eemaldada pungad juba siis, kui need on väikesed, st kui taim pole neile veel liigselt energiat kulutanud. Sel juhul piisab sõrmeküüntega lehe või punga näpistamisest. Kui kõrvalvõrse on juba paks või isegi puine, kasuta kääre. Käärid peaksid olema puhtad ja võimalusel alkoholis desinfitseeritud.

Alusta lehe eemaldamisest võimalikult tüve/haru lähedalt. Eemalda seejärel sekundaarne kasv ehk tulevane pung node'ilt.

Parem alustada enne õitsemise algust

Enamus kasvatajaist nõustub, et lollipopping on stressirohke ning kasv aeglustub paariks päevaks. Kui teha valesti, võib see isegi saaki kahandada. Eesmärk on valida õige hetk, et võimalikult vähe kahju teha. Tavaliselt alustatakse lollipoppinguga vegetatiivse faasi viimastel päevadel. Fotoperioodsetel sortidel 2-3 päeva enne 12/12 flip’i. Autoflower’itel tehakse lollipopping siis, kui node’idel hakkavad ilmuma esimesed emased karvad (pistilid), kuid enne kui tipud alustavad õitsemist. Hiljem võib alumisest kolmandikust leida mõningaid allesjäänud võrseid – võib ka need eemaldada.

Tegelikult otsustatakse elus tihti lollipopping teha juba õitsemise käigus – kui on selgem, millised pungad jäävad tugevaks ning mis võiks eemaldada. Seega teevad paljud kasvatajad lollipoppingu esimese õitse nädala jooksul, 2 nädalat pärast õitsemise algust või isegi hiljem. Mõnele on see standardpraktika.

Kanepifoorumeid lugedes leiab kümneid erinevaid arvamusi. Mõned arvavad, et esimesed kaks õitsemisenädalat on kõige haavatavam aeg, seega tuleks lollipopping teha hiljem – 3., 4. või isegi 5.–6. nädalal pärast taimede venimist. Teised eelistavad lollipoppingu stressiga varem lõpule jõuda, seda parem.

Ära mängi õnnemängu! Tee lollipopping enne kui pungad üldse arenema hakkavad. Anna taimedele võimalus keskenduda õitsemisele, mitte erinevatest stressidest taastumisele. Lollipopping vegetatiivses faasis nõuab veidi kogemust, kuid on seda väärt.

Kas teha kõik korraga või jupikaupa?

Mida vähem stressi, seda parem. Kui lollipoppida automaatseemneid, on targem lõigata algul natuke ja vaadata, kuidas taimed reageerivad. Kui kasv ei aeglustu, võib ülejäänu ühekorraga eemaldada. Võib ka teha leht-lehe ja punga-punga kaupa, et õiepungad saaks valgust. Sel juhul kestab lollipopping aga päris kaua õitsemise ajal ja see võib tegelikult rohkem stressi tekitada. Millise tee valid, pea meeles, et kõik suurt stressi põhjustavad tehnikad sobivad vaid elujõulistele, tervetele taimedele. Kui taim on juba šokis ega kasva, jäta rahule – vähemalt kuni paranemiseni.

4. Miks on geneetika oluline lollipoppingul?

Sinu taime geneetika mängib alati suurt rolli, kuidas taim reageerib stressile ja keskkonnateguritele – sealhulgas ka lollipoppingule või kärpimisele. Nagu eespool mainitud, võib lollipopping eriti autoflower’ite jaoks olla stressirohke. Viimane asi, mida sa tahad, on oma automaadile stressi tekitada – see alustab õitsemist oodatust palju varem ja saak väheneb kõvasti. Ka väga hea valguse korral võtavad ebastabiilsed geenid sageli vastu tehnikaid halvasti – sellepärast tasub kulutada paar lisaeurot usaldusväärse kasvataja seemnetele, nagu meie enda Fast Buds geneetika. On olnud palju kogemusi, kus erinevate kasvatajate autoflower’id ei talunud isegi väikest osa kärpimisest ning andsid lõpuks vaevu 7 grammi suitsetatavat õit – täiesti elektri ja ruumi raiskamine.

See ei kehti ainult autoflower’ite kohta – ka paljudel fotoperioodsetel sortidel on väga keerulised geenid. On juhtumeid, kus pärast kahe esimesi õitenädalat lollipoppingut said kõik taimed hermafrodiitseks just tänu stressile ja saak hävis täielikult. Sellepärast ongi oluline uurida sordi geneetikat ja seemnekasvatajat enne ostmist ja kasvatamist. Lollipoppingu tehnika kasutusel on hea, kui sul on rohkem kui üks taim – nii saad teha võrdluskasvatusi. Kõik taimed pole ju täiesti ühesugused: kõige parem viis lollipoppingu või kärpimise mõju testida on teha tugev lollipopping ühele ja jätta teine taim puutumata. Kasvata mõlemad välja ning järgi, kuidas nad kasvavad – kas 'lollipopitud' taim jääb pidurdu ku või mitte.

5. Kokkuvõte

Kuigi lollipoppingu meetod autoflower’itel ja fotoperioodsetel kanepitaimedel pole kuigi vastuoluline, on siiski palju muutujaid ja teadmata faktoreid. Ära vali sorti vaid nime järgi – uuri alati tausta ja vaata, mis sulle sobib! Kui sul on kogemust kärpimise või lollipoppinguga ning soovid jagada nõu, kuidas lilled valgusele paremini ligipääsu saaksid, jäta julgelt oma kommentaar alla!

Välisallikad

1. Cannabis sativa L. fotosünteetiline vastus erinevatele valgusvoogudele, temperatuuridele ja CO2-tasemetele, Physiology and molecular biology of plants: an international journal of functional plant biology. Okt 2008.
2. Ülevaade taimede fotobioloogiast ja selle mõjust kanepi tootmisele, Frontiers in Plant Science. Märts 2019.