Mis on Humala Varjatud Viroid (HpLVd) ja Kuidas Seda Ravida

• 1. Mis on humala varjatud viroid?
• 2. Kuidas humala varjatud viroid levib?
• 3. Kuidas hplvd mõjutab kanepitaimi?
• 4. Mida teha, kui su taimedel on "närbumishaigus"?
• 5. Alternatiivne ravi
• 6. Ekstranipid
• 7. Kokkuvõte

Kui su saak näib kidur või nõrk ning oled juba proovinud reguleerida toitaineid, vett ja valguse taset, võib tegemist olla millegi tõsisemaga. Paar viimast aastat on kaubanduslikud kasvatajad selle probleemiga silmitsi seisnud lootuseta, kuid hiljuti on teadlased leidnud, et tegu võib olla HpLVd-ga. Humala varjatud viroid on viirus, mis levib käärilõikude või skalpellide kaudu pookimisel või emataimede kloonimisel sinu feminiseeritud seemnetelt ning võib põhjustada taimede aeglast ja nõrka kasvu. See patogeen on hea näide sellest, millega kanepikasvatajad võivad silmitsi seista. Kui sul just õnne ei ole, on harva võimalik kasvata mitu aastat järjest ilma ühegi kahjuri või haiguseta. Kanepkoel on palju (väiksemaid ja suuremaid, seente ja viirusteni, putukate ja isegi suurte imetajate) maiasmoke. Kanepikasvatajana on oluline arendada oskused paljudes eri valdkondades.

Muidugi tuleb sul teada, kuidas kasta ja varustada taime makro- ning mikrotoitainetega. Samuti pead tundma valgust, valguse intensiivsust ja tsükleid. Samal ajal tuleks tuttavaks saada ka mulla bioloogia ja keemiaga, et kasvatada võimalikult tervislikke taimi. Samas on oluline teada täpselt, kuidas kaitsta oma taimi haiguste eest, mis võivad vähendada saagikust ning põhjustada saagikadusid. Pead teadma mitte ainult, kuidas selliseid nakkusi ennetada, vaid ka kuidas neid vajadusel ravida. Allpool saad teada kõik humala varjatud viroidist ning sellest, kuidas oma kanepisaaki selle patogeeni eest kaitsta.

1. Mis on Humala Varjatud Viroid?

HpLVd on nakkuslik patogeen, mis võib põhjustada "närbumist" või "närbumishaigust" kanepitaimedes; see haigus võib ilmneda sümptomitega või püsida kaua märkamatult ilma nähtavate tunnusteta. Esimesed haigusjuhud avastati 2018. aastal, kuid kinnitati lõplikult 2019. aastal täiendavate uuringute tulemusena.

Tänu neile uurimustele on selgunud, et USAs ja Kanadas on kõik testitud saagid olnud humala varjatud viroidiga nakatunud, nakatumisprotsendiga umbes 25–30%. See tähendab, et kui 100 taime aeda satub üks nakatunud taim, võib nakatuda kuni 30 taime ja sellega põhjustada aretajatele ja kaubanduslikele kasvatajatele miljonitesse ulatuvat kahju.

2. Kuidas Humala Varjatud Viroid Levib?

Kuna kanepikasvatuse regulatsioonid on endiselt piiravad, on patogeeni uurimine veel pooleli, kuid teada on, et viirus levib kokkupuutel (näiteks nakatunud taime pügamisel ja seejärel terve taime pügamisel) kas siis käärid, skalpellid, oksakäärid või muu sarnane tööriist – väga oluline on tööriistu põhjalikult steriliseerida enne iga uue taime puudutamist.

Viirus võib levida ka nakatunud taime seemnete kaudu, kuigi täpse leviku ja levimisprotsendi kohta tehakse veel uuringuid. Nagu mainitud, on peaaegu võimatu tuvastada nakatunud taimi, kuna mõned võivad olla täiesti asümptomaatilised, aga samas aktiivselt kogu kasvandust nakatada – seetõttu on eriti oluline ettevaatus.

3. Kuidas HpLVd Mõjutab Kanepitaimi?

Humala varjatud viroidi, selle leviku ja arengut uuritakse veel, kuid teadlased usuvad nüüd, et viirus levib peamiselt mehaanilisel teel taimelt taimele – st nakatunud taim peab olema otseses või kaudses kontaktis terve taimega. Teadlased on tuvastanud, et HpLVd on juba levinud sadade või tuhandete taimede vahel üle maailma, kuid kuna probleem on alles hiljuti tuvastatud, ei tea enamik kasvatajaid, et nende taim võib olla nakatunud, ning võib-olla ei tunne nad ära ka viirusest põhjustatud sümptomeid.

Veel üks oluline tegur, mis tegi viroidi tuvastamise raskeks, on see, et viirus jääb tihti magama ehk taim on nakatunud, kuid ei näita kindlat perioodi ühtegi sümptomit. Viirus võib niimoodi vaikselt levida ning „ärkab üles“ alles stressi korral, näiteks kuumusstress, toidu (toitainete) stress või putukate invasioon – seetõttu ongi haigust keeruline testideta avastada. Teadlased on leidnud, et ühe emataime kloonid on haiguse suhtes vastuvõtlikumad ja kuni 10–30% nakatunud kloonidest võivad saada tugevaid sümptomeid.

See haigus ei hävita taimede elu, ning tihti võibki jääda mulje, et taim on terve, kuid märkad siiski peeneid sümptomeid – viirus vähendab märgatavalt saagi kvaliteeti ja kogust.

Tüüpilised HpLVd sümptomid vegetatiivses faasis

Vegetatiivses staadiumis näitavad kanepitaimed järgmisi sümptomeid:

• Lühemad sõlmevahed;
• Väiksemad lehed;
• Ja arenevad lühemaks kui tavaliselt.

Tüüpilised HpLVd sümptomid õitsemise faasis

Seevastu õitsemise faasis nakatunud taimed tavaliselt:

• Arendavad väiksemaid ja hõredamaid õisi;
• Toodavad vähem trihhoome;
• Ja mõnikord kannabinoidide sisaldus väheneb kuni 50%.

Nagu näha, võib neid sümptomeid kergesti segamini ajada halbade pärilike omaduste või kehvade kasvutingimustega, kuid kui oled sama straini varem kasvatanud ja tulemus on nüüd oluliselt kehvem, võivad su taimed olla nakatunud. Juhiseks – kui näed neid sümptomeid ning oled kontrollinud kõiki muid võimalikke vigu, on võimalik, et tegemist on nakkusega.

4. Mida teha, kui su taimedel on "närbumishaigus"?

Kui kahtlustad, et su taimed võivad olla HpLVd-ga nakatunud, on esimene samm kindlaks teha, kas see vastab tõele ehk esimese asjana tuleb teha test.

Skriiningtest

Kõik taimed ei näita sümptomeid ega pruugi välja näha haiged; kõige kiirem viis viiruse olemasolu tuvastamiseks on skriiningtest, näiteks qPCR-analüüs, mida ei pruugi igal pool kergelt saada või võib see olla kallis, seega soovitatakse seda eelkõige suurematele kasvatajatele.

Võimalusel testi kindlasti emataime ja uusi kloone qPCR meetodil, et veenduda su taimede viirusvabaduses, kuid kuna protseduur on kallis, siis nagu varasemalt mainitud, võta alati tarvitusele kõik ettevaatusabinõud.

Isolatsioon

Kui tulemused on positiivsed, tuleb kõik nakatunud taimed võimalikult kiiresti kasvukohast eemaldada ja hävitada, samuti tuleks kõik taimed, mis olid otseses kontaktis nakatunuga, isoleerida ja võimalusel testida.

Kudekultuur

Kui sa oled testinud kogu oma kasvatuse ja kõik taimed on nakatunud või kui väärtuslik emataim on viiruses, on lihtsaim viis HpLVd-st vabaneda kudekultuuri abil. See on meetod, mille käigus kasutatakse spetsiaalset töötlust viiruse hävitamiseks ning uued taimed kasvavad täiesti tervena.

Ohutusnipid

Parim viis viiruse vältimiseks on tööriistade steriliseerimine enne iga uue taime kallal töötamist. Samuti on väga soovitatav pesta käed ning vahetada kindad enne iga uue taime käsitlemist. Praktiseeri head hügieeni alati, kui sisened kasvatusruumi, et vältida haiguste sattumist. Ära too sisse taimematerjale, mille viirusvabaduses pole kindel, ning ära astu telki aias kantud jalanõudes. 

Kahjurid võivad samuti viiruseid edasi kanda, seega vaata üle, kas tenti võiks paigaldada putukavõrgu, vältimaks soovimatuid külalisi. Kui sa ei taha aega ja raha kulutada, järgi rangelt kõiki ennetusmeetmeid!

5. Alternatiivne Ravi

Nagu varasemalt ütlesime, on see viirus kanepi puhul pigem uus, kuid paljud suured kasvatajad, kellel on tohutud kasvuruumid, on ise katsetanud alternatiivseid raviviise, et säästa raha ja kiiresti ennetada nakkusi. Siin on üks lihtne retsept, mis aitab sul nakatunud taimi päästa.

Pea meeles, et see ei pruugi 100% juhtudest toimida, sõltuvalt kasutatavatest toodetest ja täpsest teostusest, kuid kui seda teha õigesti, on võimalus haigusest vabaneda üsna suur. Tasub proovida enne äärmuslikke meetmeid.

• Sega 8 ml ükskõik millist laia toimespektriga bakteritsiidi/fungitsiidi (nt OxiDate 2.0 või Zerotol) ühe liitri vee kohta;
• Kasta äsja lõigatud klooni (otse pärast lõikamist) 2–3 minutiks lahusesse ja juuruta edasi tavapäraselt;
• Pärast juurdumist kasta klooni lahusesse kogusega 0,5 ml bakteritsiidi/fungitsiidi (nt OxiDate 2.0) ühe liitri vee kohta.

6. Ekstranipid

Alati ei pea taime täielikult puhastama – mõnikord võib saada positiivse tulemuse taime alumisest osast ja negatiivse ülemisest, seega mõned nipid elulihtsustamiseks:

• Klooni alati taime ülemisest osast, sest see on reeglina tervem;
• Kasuta igale taimele eraldi käärid ja žiletitera;
• Vaheta iga taime vahel kloonimislahus;
• Pea meeles, et bakteritsiidid ja sarnased tooted aeglustavad juure arengut, seega ole kannatlik!

7. Kokkuvõte

Isegi kui esmapilgul tundub humala varjatud viroid (ehk "närbumishaigus" või "närbumine") mitte väga ohtlik, tuleb sellel siiski silma peal hoida, sest see võib väga kergesti nakatada terve su saagi ja kuigi see ei ole nii hävitav kui mõni teine patogeen, mõjub see taimedele laastavalt, eriti kui oled suurem kasvataja. Nagu varem mainitud, on peamine võti puhtus! Korista alati tööriistad enne uue taime puudutamist ja hoia silm peal ebatavalistel kasvudel, eriti kui konkreetne sort on varem hästi kasvanud ja nüüd järsult langenud. Võib tunduda väheoluline, kui sa pole aretaja ega suurtootja, kuid vahe õietolmude, kasvu ja üldise tervise poolest on tuntav – seega võta kõik võimalikud ettevaatusabinõud!

Kui oled ise kokkupuutunud humala varjatud viroidiga ning soovid teistele kasvatajatele nõu anda, jäta julgelt kommentaar!

Välised viited

1. Humala varjatud viroidi (HLV) molekulaarstruktuur - uus maailmas leviv viroid humalates. - Puchta, Holger & Ramm, Karla & Sänger, Heinz. (1988). 
2. Humala varjatud viroidi tõrje Suurbritannia humalates. - Adams, A.N. & Barbara, D.J. & Morton, A. & Darby, P. & Green, C.P.. (1995). 
3. Humala varjatud viroidi esinemine haigustekitajana Cannabis sativa’s Californias. - Warren, Jeremy & Mercado, Jennifer & Grace, Dan. (2019).