Kanepit kasvatades on sul valida mitmete treenimismeetodite vahel. Kuigi need hõlmavad erinevaid tehnikaid, viivad need kõik sarnase tulemuseni. Treenimise peamine eesmärk on parandada õhuvoolu ja vähendada hallituse riski taime latvas. Nende tehnikate abil saavutatud parem struktuur aitab samuti parandada valguse läbipääsu ning altpoolt pungadele langevat valgust. Lõppkokkuvõttes taandub kanepi treenimine siiski produktiivsusele ja suuremale saagile. Lihtsalt taime painutades, lõigates ja toestades saad sa lõikusajal oluliselt rohkem vaiguseid õisi. 

Scrog vs Sog on üks sagedasemaid küsimusi paljude sisekasvatajate seas. Need kaks erinevat tehnikat annavad, hoolimata erinevustest, lahenduse samale probleemile: kuidas tõsta kanepisaagi kogust ja kvaliteeti ühe korje kohta.

Vaatamata oma erinevustele annavad mõlemad tehnikad sama tulemuse: rohkem saaki ruutmeetri kohta. Need meetodid on eriti kasulikud väikestes sisealade kasvatustes, kuhu mahub muidu vaid 1–2 taime traditsioonilise meetodiga kasvatades. Nii SCROG kui ka SOG võimaldavad kasvatada rohkem taimi, hoides need väikesed ja kontrolli all. Samas saab mõlemat meetodit kasutada ka suuremas mahus suurtes kasvutelkides või kasvuhoonetes toodangu tõstmiseks. 

1. Mis on SCROG ja SOG?

SCROG ja SOG on mõlemad väikese stressiga treenimistehnikad (LST), mida kasutatakse kanepitaimede kasvu kontrollimiseks. Selleks luuakse ühtlane horisontaalne latv, mis tagab kõigi õite ühtlase valguse ning võrdselt kiire kasvu. Tavaliselt ei saa alumised oksad piisavalt valgust ja ei arene korralikult. Need tehnikad loodi taimede ülemise osa rõhutamiseks, et kasvatada suuremad õietutid ja tihedamad pungad kiiremini. Selle asemel, et taim kasvaks püstipidi ja arendaks ühe suure keskse õie, aetakse oksad läbi võrgu ning sunnitakse neid külgsuunas kasvama. Nii kõrvaldatakse üks suur põhipung ning suunatakse taimede energia mitmesse väiksemasse, kuid ühtlase suurusega õide. See suurendab mitte ainult saaki, vaid eemaldab ka riski, mida suured keskõied endas kannavad. Need eriti suured pungad võivad küll silmale ilusad olla, kuid nende tihedus muudab need väga vastuvõtlikuks hallitusele – eriti niiskemates tingimustes.

Kuid SCROG-i ja SOG-i eelisteks pole ainult suurem saak. Need meetodid loovad ka soodsa vormi, mis aitab taimedel kasutada maksimaalselt üht väga olulist ressurssi: valgust. Kõrged ja treenimata taimed varjutavad alumisi õisi ja lehti. Seevastu SCROG ja SOG loovad ühtlase, tasase latva, mis tagab valguse ühtlase jaotuse kõigile õitele ja lehtedele. 

Lisaks aitab SCROG ja SOG ennetada haigusi. Seennakkused on ohuks paljudele sisealade kasvatustele ja saavad hoo sisse seistes niisketes oludes. Tänu ühtlasele latvale luuakse kanaleid õhu liikumiseks üle ja alla õite ning niiskus väheneb ja hallituse teke langeb märkimisväärselt. Veelgi enam, see aitab vähendada niiskust ja madaldada hallitus esinemissagedust.

2. SCROG

Green Screen ehk SCROG on üks väikese stressiga treenimise liike, kus pannakse võrk kasvulampide ja pottide vahele ning teostatakse pisut taimede treenimist.

Selles meetodis kasvab kanepitaim lõpuks võrgu kõrgusele ning väikse treenimisega saavutatakse soovitud tulemus. Kui oksad on võrgust läbi kasvanud, tuleb need lihtsalt uuesti võrgu alla suunata, mis paneb neid külgsuunas kasvama ning kasvatab tasapisi suure ja ühtlase latva.

See on suurepärane viis kasutada maksimaalselt ära oma valgustite katvust, kuna taimede laiali kasvatamine loob rohkem võimalusi pungade arenguks kui pelgalt ühe suure õie tipu kasvatamine. Nagu ülalolevalt pildilt näha, aitab võrk oksi üksteisest eraldada. Erinevalt okste toestamisest või sidumisest veetakse oksad lihtsalt läbi võrgu, mis teeb asja mugavamaks. See tehnika töötab eriti hästi väikestes kasvutelkides või õues, kuid tegelikult pole piiranguid, kui suure võrgu saab teha ega kui palju taimi sinna panna.

Muidugi on vaja alati pääseda ligi kesksetele okstele – pidage seda silmas, kui soovite väga suurt SCROG-seadet luua. Kui latv on juba välja kujunenud, lõikavad enamik kasvatajaid alamised kasvud ära, kuna need jäävad varju ega saa valgust – nii väldite taimede energia raiskamist.

Oluline osa SCROG-meetodi juures on kasutatavad kanepisordid. Geneetikast oleneb, kuidas taim reageerib õitsemisfaasi lülitumisel – mõned venivad kiirelt, teised mitte. See on hea meetod, kui soovid igast seemnest maksimumi võtta, üldjuhul kasutatakse 1 taime iga 30 cm võrgu kohta.

Peamine erinevus SCROG-i ja SOG-i vahel seisneb selles, et Screen of Green'is kasutatakse võrreldes Sea of Green'iga oluliselt vähem taimi, et latv täita. 

Kus SCROGis võib vaja olla kuni 4 taime m² kohta, saab SOGis kasvatada 12 või rohkem taime m² kohta, olenevalt sordist.

Plussid:

•  Saab teha pistikutega ja seemnetega.

•  Mitmed õite kohad vaid mõne taimega.

•  Vähe hooldust, sest taimi on vähe.

Miinused:

•  Võtab rohkem aega kui SOG.

3. SOG

Sea of Green ehk SOG kasutatakse eriti väikestes kasvuruumides või siis, kui soovid taimi väga kiiresti kasvatada – võrku võib kasutada aga ei pea ning see aitab taimi lühikesena hoida.

Kus SCROG-i keskpunktis on mitmete õite arendamine, keskendub Sea of Green sellele, et kogu energia läheks ühele suurele õie tipus.

Erinevalt SCROG-ist tehakse SOG-i tehnikat soovitatavalt autofloweritega või kloonitud noortaimedega.

Sea of Green'is paigutatakse taimed tihedalt kokku, küündides kuni 40 või enamani ruutmeetri kohta.

Kuigi on ka sorte, mis vajavad rohkem aega, siis umbes 2 nädalat kloonide juurdumist ning seejärel võiks lülitada õitsemisrežiimi, et taimed oleksid lühikesed, varred ja oksad paksud.

Seda kasvatustehnikat kasutades pole vaja pügada ega trimmida, kui ainult õhuvahetus on hea. Kui kasvatad palju taimi koos, on soovitatav lisada ventilaatorid, mis tugevdavad varsi, vähendavad haigestumise ja kahjurite riski.

Autoflowerite puhul on soovitatav kasutada võrku – pärast 3-5 nädalat kasvu ja kerget treenimist peaks võrk olema täielikult täitunud ning valmis õitsemiseks. On sorte, mis sobivad selle kasvatustehnika jaoks paremini – üldiselt Indica-d on kõige sobivamad. Taimed ei tohiks selle meetodiga harva kasvada üle 30 cm, seega läheb kogu energia peamise õietuti arendamiseks.

Selle kasvatustehnika iseloomu tõttu kasutataksegi kloone või autoflowereid – feminiseeritud seemnest taimed kipuvad enne õitsemist siiski kõrgemaks kasvama.

Plussid:

•  Väga kiire kasvuaeg.

•  Suurepärane väikestesse kasvuruumidesse.

•  Kiirem kui SCROG.

Miinused:

•  Kõrge hoolduskoormus.

•  Palju taimmassi tähendab suuremat kahjurite riski.

4. Kumb tehnika sobib paremini autofloweritele?

Nagu teada, ei talu autoflowerid treenimist väga hästi ja isegi LST võib neid šokeerida, kui seda teha valesti. Kuigi on teoreetiliselt võimalik teha SCROG-i ka autoflower'itele, pole see soovituslik.

Enamik autosid ei kasva nii suureks kui fotoperioodilised taimed ning liigse kasvu kärpimine võib olla probleemne, seetõttu on SOG väga soovitatav just autoflowereid kasvatades.

SOG-is on kõige parem kasvatada Indica-dominantseid sorte, näiteks soovitame meie Girls Scout Cookies Auto-t, kes kasvab niigi madalaks ning õige lähenemisega saab kuni 15–20 taime m² kohta, mis annab tohutu saagi ühe tsükli kohta.

Sea of green on üks tõhusamaid meetodeid kiireks õiekorjeks autofloweritelt – see ei vaja treenimist ega pikemat kasvuaega, mis SCROGiga kaasneb. Õigete sortidega säästad ka aega ja ruumi.

Kui soovid siiski proovida SCROGi autofloweriga, siis Wedding Cheesecake Auto on parim valik – ta toimib Screen of Green all suurepäraselt.

Üldiselt kasvavad autoflowerid max 80cm-ni ning on vaja vaid 3–4 nädalat kuni õitsemise alguseni – need omadused muudavad nad eriti sobivaks SOG-meetodi jaoks, eriti kui kasutad kõrguse piiramiseks võrku.

5. Kokkuvõte

SCROG ja SOG on tehnikad sarnaste eesmärkidega – need aitavad kasvatada parima kvaliteedi ja saagiga taimi ning kasutavad maksimaalselt ära valguse, kasvatamisruumi ja taimede tootlikkuse.

Kui soovid neid proovida, arvesta, et sordi valik mõjutab lõpptulemust tugevalt. Kasvata sama sorti taimi, sest erinevate sortide ühtviisi treenimine on väga keeruline. Väiksemad Indica-dominantsed sordid on lihtsamad hallata ja venivad õitsemise ajal vähem. Kui valid SOGi, on autoflowering-sordid parim valik – need on kompaktsemad, kasvavad kiiremini ja on üldiselt vastupidavamad. 

Kuigi see võib tunduda raske, on need õigete nõuannete ja natukese katsetamisega ühed lihtsamad tehnikad – isegi vähese kogemusega kasvatajad saavad nende rakendamisega edukalt hakkama.