• 1. Sidumismeetod: lst tehnika
• 2. Sidumismeetod
• 2. a. Sidumismeetod automaatidel
• 3. Kuidas alustada treenimist
• 3. a. Millist materjali kasutada?
• 3. b. Kuhu siduda?
• 3. c. Samm 1: painuta peavart või oksi
• 3. d. Samm 2: seo kõrgeim oks
• 3. e. Samm 3: võra organiseerimine
• 3. f. Samm 4: vaata, oota ja korda
• 3. g. Õitsemine
• 4. Fast buds’i sordid, mis sobivad hästi sidumismeetodiga
• 5. Kokkuvõte

Sidumismeetod seisneb okste alla painutamises ja võraku tasandamises, et kõik õite kasvukohad saaksid võrdselt valgust ning see suurendab saaki. See kerge stressiga (LST) treeningmeetod seisneb peamiselt varte õrnas painutamises ning kinni sidumises, et oluliselt muuta taime kuju. Sellega luuakse mitmeid õite kasvukohti, ühtlustatakse võra ning aidatakse valgust efektiivsemalt kasutada. Sidumismeetodi ja muude LST-tehnikate kasutamine võib märkimisväärselt tõsta saagikust ilma kasvatuseadistust muutmata.

Mis teeb selle treeningmeetodi proovimist vääriliseks, kui kasvatad kanepiseemneid? Ja kuidas erineb see teistest tehnikatest? Sidumismeetodil on taimedele ja saagile mitmeid eeliseid – see aitab tekitada ühtlasema võra ning parandab õhuvahetust. Hea õhu liikumine aitab kaitsta õitsemise ajal hallituse eest. Üks selle meetodi peamisi plusse on, et see ei tekita taimedele suurt füüsilist koormust. Tegelikult märkab sinu taim vaevalt, et midagi üldse toimub! Erinevalt teistest saagikuse parandamise tehnikatest, mis võivad taimedele otsest stressi ja kahjustusi teha ning kasvu aeglustada, on see meetod väga õrn – mistõttu sobib see ideaalselt ka automaatsetele sortidele.

1. Sidumismeetod: LST tehnika

Lõdva stressiga treeningut kasutatakse suhteliselt lame ja ühtlane võra kujundamiseks. Nii saavad kõik õiepesad võrdselt otsest valgust, mitte ainult peamine tipus olev õis või tipmised õiekohad. Seetõttu suudavad treenitud taimed samas kasvukeskkonnas anda loomulikult rohkem ja suuremaid õisi kui treenimata taimed. On ka teisi taime treenimise tehnikaid, mida kutsutakse kõrge stressiga tehnikateks (HST), kuid need võivad taime stressi viia või kasvu aeglustada.

Seda tehnikat saavad kasu mitmesugustes kasvatusoludes olevad kasvatajad. Näiteks aitab see nii sise- kui välikasvatajaid, kel on vaja taimi hoida väikestes ja kitsastes ruumides. Kui taimi ei sekkuta, kasvab kanep taolise „jõulupuu” kujuga ning areneb välja üks keskne põhikobara. Sidumismeetod aitab oluliselt vähendada taime üldist kõrgust. See võimaldab edukalt kasvatada paljusid automaatseid sorte ka kõige varjatumates tingimustes, olgu selleks väike kasvitelk, kapp või kast.

2. Sidumismeetod

Sidumismeetodiga saad treenida oma taimed sellisesse kujusse ja suurusesse, nagu soovid, andes siseruumide kasvatajatele võimaluse ruumi maksimaalselt ära kasutada. Sidumistehnika idee on painutada ja õrnalt siduda taime oksi ja lehti nii, et need arenevad ühtlaseks võraks. See soodustab mitme õiekohana arenemist ja muudab valguse jaotuse võimalikult ühtlaseks, mille tulemusel saad rohkem saaki samade kasvutulede all võrreldes treenimata taimedega. Samuti saab seda kasutada kõrguse vähendamiseks, kui taimed kipuvad kasvutelgis liiga kõrgeks või varjutavad teisi taimi.

Kuid see kanepitaime treenimise tehnika aitab palju enamaga kui ainult kujule ja struktuurile. Võraku laiali ajamine ja külgkasvu soodustamine muudab taime vähem tihedaks. Kui kombineerida juurde kerget lehtede eemaldamist kasvutsükli erinevatel etappidel, saab luua tasakaalustatud, õhulise ja mitte-ülerahvastatud võraku. See strateegia soodustab piisavat õhuvahetust, mis on hallituste vältimiseks ülioluline. Seenerakud armastavad niiskeid ja seisva õhuga keskkondi. Sidumismeetod aitab muuta võraku selliseks, mis ei toeta nende kasvu – eriti kui kasutad ka ventilaatoreid ja õhukuivateid.

See LST meetod on ka kõige lihtsamini teostatav ning ei vaja planeerimist – lihtsalt püüa kõik oksad maha siduda, muud pole vaja. Kõige paremaid tulemusi saad alustada treenimist alates hetkest, kui taimel on kasvanud kolmas või neljas paari pärislehti kuni õitsemise esimeste nädalateni.

Plussid: 

• Suurem saak samade kasvutulede ja seadistusega (võrreldes tavaliselt kasvatatud taimedega).
• Täielik kontroll taime kõrguse, kuju ja suuruse üle (eriti kasulik siseruumis).
• Taimed toodavad palju suuri õisi, mitte ainult üht tipus olevat õiekobarat ja pisikesi „popcorn-õisi” (popcorn-õied välditavad).

Miinused:

• Tuleb teha kuni 2 korda nädalas, sõltuvalt sordist (töömahukas).
• Pole täpset juhendit, sidumisel lähtud konkreetse taime struktuurist ning iga taim on erinev.

Sidumismeetod automaatidel

Automaadid on tavaliselt põõsajad ning ei arenda piisavalt tugevaid külgoksi, et need saaksid korralikult valgust ja hästi areneda. Kuigi sidumismeetod stressib taime vähem kui muud HST meetodid, aitad stressi vältida, valides treeningut hästi taluva sordi, näiteks meie Z Auto. Sidumistehnika sobib ideaalselt automaatidele nende kasvumustri tõttu – erinevalt fotoperioodidest liiguvad automaadid seemnest saagini lineaarse sisemise kella järgi, mida ei saa kasvataja mõjutada. Õitsemine algab neil geneetilise rütmi, mitte valgusrežiimi muutuse peale.

Siseruumides saab fotoperioodtaimedel kasutada tugevat treeningut ja hoida neid vegetatsioonifaasis seni, kuni nad on taastunud. Aga automaatide puhul pole see võimalik, seega pole HST meetodid automaatidele sobilikud.

Kui treenid peavart allapoole, hakkavad alumised oksad kiiremini kasvama ning varsti jõuavad nad põhivarrega samale tasemele, võimaldades ka külgoksadel saada enam valgust ja kasvatada tihedamad õied.

3. Kuidas alustada treenimist

Juhindudes, et see on üldine juhend. Sidumistehnika teostus muutub sõltuvalt sordist, mida kasvatad ja kasvumustrist. Treening algab tavaliselt siis, kui taimel on kolm-neli paari pärislehti (või on piisavalt suur, et alustada) ning on kõige efektiivsem noore taimena. Eesmärk on, et kogu uus kasv oleks ühtlane. Treeningut tuleb jätkata, kui taimed kasvavad ja põõsastuvad. LST pole ühekordne tegevus, vaid pidev protsess.

Millist materjali kasutada?

Eesmärk on manipuleerida taime kujuga ilma teda stressamata. Seetõttu kasuta materjale, mis on mitte liiga teravad, näiteks kummikattega traati, riidepuid või piprupuhastajaid, või kui neid pole, soovitame järgmist:

Aiatraat

Aiatraat on tavaliselt roheline kummikattega traat. See painduv materjal on enimkasutatav taimede treenimiseks ja nendele toe pakkumiseks ilma neid kahjustamata. Kasutatakse igal aastal erinevatel taimedel, kahjustamata neid. Sobivad ka tomatitele, kurkidele, melonitele – ja muidugi kanepitaimedele. Pehme katte tõttu ei kahjusta see pehmeid varsi. Saab lõigata parajasse pikkusesse. Arvesta, et oksad kasvavad paksuses, seega ära tõmba traati liiga pingule.

Taimede painutid

Taimede painutid on väikesed plastikust abivahendid, millega saab oksi hõlpsalt treenida nii, et kõik õiepesad saavad valgust. Need on üsna paindlikud ja liiguvad okste kasvades kaasa, mistõttu saab neid kasutada igas kasvufaasis ilma oksi üleliia pingutamata.

Kanepinöör

Kanepinöör, nagu nimigi ütleb, on tehtud kanepitaime kiududest ning arvatakse, et on üks tugevaimaid nööre. See on LST jaoks väga hea ja odav, kuna on lisaks tugevusele ka vastupidav ning hallituskindel. Kuigi ta pole nii lihtne kasutada nagu painutid, sest pead oksi sageli ümber siduma, on see odav ja efektiivne võimalus kanepi LST-treenimiseks.

Taimede sidumispaelad

Sarnased aia traadile, ent ilma metallist südamikuta, meenutavad pigem kummiga kaetud nööri. See teeb nad üsna vastupidavaks ilmastikutingimustele, võimaldades neid korduvalt kasutada. Õhukesed materjalid, nagu tavaline nöör või kanaaiatraat, on sageli liiga teravad ja võivad lõigata läbi kanepitaime.

Väldi tavalise nööri kasutamist, sest selle kiud võivad jääda vaigus nätske õie külge ning tekitada õitesse nöörijäägid.

Kuhu siduda?

Sõltuvalt kasutatavast materjalist, on erinevaid viise taimede alla surumiseks. Kui kasutad nööre, piprupuhastajaid või kummikattega traati, võid teha väikesed augud poti äärtesse, et kinnitada sidumise järel. Kui kasutad metallist materjale – näiteks jämedat traati – võid selle torgata kasvusubstraati. 

Pane tähele, et mõned materjalid võivad oksüdeeruda ja kahjustada taime – parimad on kummikattega traat või plastist nöörid.

Kui ikka kahtled, mida kasutada või kust osta, otsi kodust vana elektroonikaseade ja lõika sellelt traat. Kui kardad, et traat kastmisel märjaks saab, eemalda sees olev traat ja kasuta ainult kummist katet taime sidumiseks.

Samm 1: Painuta peavart või oksi

Sul võib olla nii seemnest kasvatatud kui ka kloon, pole vahet – ootama pead ikka, kuni taim kasvab väheke ja tal on vähemalt 3 paari pärislehti. Mõni kasvataja ootab isegi 5 paari, aga enamasti muutub põhi vars pärast kolmandat sõlme tugevaks (3 paari lehti). See on sinu otsustada, kuid parem on alustada enne kui vars liialt jäigaks muutub.

Alusta ettevaatlikult tundes, kui painduv on vars või oks, mida tahad painutada, et näha, kas see peab vastu. Kui kahtled, et võib murduda, painuta oksa aeglaselt enne sidumist, et vähendada murdumisohtu. Kasutades valitud materjali, painuta taim viimasele sõlmele ja seo ta kinni – vajadusel tee potti auk või kasuta poti käepidet. Seejärel ootad, kuni taimel olev tipp hakkab taas ülespoole kasvama, mis võtab olenevalt kasvutingimustest aega mõnest tunnist kuni mõne päevani.

Samm 2: Seo kõrgeim oks

Tipp kasvab edasi ning koos sellega hakkavad kasvama külgoksad, mistõttu seo kõrgeim oks nii, et endine peamine tipp oleks madalamal kui ülejäänud taim. Vaata, kas vars paindub sujuvalt ega sunni üle. 

Oluline on alustada igasugust LST treenimist võimalikult varakult. Kõige parem on, kui taim on väga noor (kolm kuni neli paari lehti). Kui alustad sidumist ka keset vegetatsioonifaas – töötab siiski. Kui tipmine osa on painutatud, seo see potti valitud materjaliga ja kinnita õrnalt, aga kindlalt soovitud asendisse. Mõnikord on mõistlik eemaldada mõned suuremad sõrmlehed, mis varjavad valgust – see on sinu valik ja ei ole algajale soovitatav. Peamine mõte: hoia kõik varred sama kaugel valgusest. 

Samm 3: Võra organiseerimine

Pärast esimest sidumist kasvab taim edasi ning tekivad uued oksad. Sõltuvalt sellest, kui kiiresti taim kasvab, võib ühest sidumisest väheks jääda. Ideaalis jätka kõrgeimate varte painutamist ja uute okste sidumist, et vältida vertikaalset kasvu.

Taimed kasvades pead jätkuvalt põhi vart horisontaalselt piki poti serva siduma või sobivamasse asendisse viima – kindlat kuju pole, oluline on, et võra oleks tasane.

Samm 4: Vaata, oota ja korda

Umbes 24 tunni jooksul hakkavad painutatud oksad taas üles kasvama ning mõne päevaga tekib uusi oksi. Pead jätkuvalt oksi siduma ja võraku taset aeglaselt ühtlustama, eriti uute vertikaalselt kasvavate külgokste puhul. Juba alla painutatud oksad hakkavad kasvades taas ülespoole pöörduma, sel juhul tuleb sidumist viia oksa tipule, et nad kasvaksid horisontaalselt. Ära muretse taime algse segase väljanägemise pärast – paari päeva pärast hakkab taim soovitud kuju võtma, jätka sammude 2 ja 3 kordamist, jälgides et ka külgoksad liiga tihedalt kokku ei kasvaks.

Selle meetodi toimimiseks tuleb alati tipmist osa alla siduda, sest taim kasvab iga päev, ning eesmärk on vähendada taime kõrgust ja viia võra kõik õitekohad tasaseks, et valgus jaguneks võrdselt. Teadke, et protsess on sama nii fotoperioodsete kui automaatsete taimede puhul – vahe on selles, et automaatidel on treeninguks vaid 4–5 nädalat, fotoperioodidel saab treenida kuni valgusrežiimi muutmiseni. Kui automaat hakkab õitsemise faasi sisenema või fotoperiood on valmis 12/12-ks, ei pea rohkem treenima – kasv enam palju ei lisandu. Võib tekkida väikest venimist, kuid sellest saab üle, kui hoiad sidumised paigal, veendu et need pole liiga pingul ning vajadusel lisa mõni sidumine juurde, aga tee seda ettevaatlikult, et vältida stressi.

Õitsemine

Kui kõik tehtud õigesti, arendab taim mitmeid õiepunkte ning tänu treeningule saavad need piisavalt valgust, et kasvada suureks ja tihedaks. Nagu varem mainitud, on soovitatav sidumismeetod lõpetada esimestel õitsemisnädalatel (eelfaasis). Kui taim on peatunud kasvamast ja keskendunud õite paksendamisele, lõpeta treenimine – muidu võib taim stressi tõttu muutuda hermafroodiks.

4. Fast Buds’i sordid, mis sobivad hästi sidumismeetodiga

Levinud on eksiarvamus, et automaatseid kanepisorte ei tohiks kunagi treenida. Tegelikkuses on aga terve hulk sorte, millele sobivad hoolikad LST tehnikad, sh sidumismeetod.

Siin FastBudsis oleme üle kümne aasta oma automaatseid sorte täiustanud ja nüüd võime kindlalt väita, et pakume maailma parimaid automaatseid geneetikaid. Sidumistehnika jaoks meie soovitused:

• Mimosa Cake Auto
• Bruce Banner Auto
• Orange Sherbet Auto

Sidumiseks vali pikkade, kõrgete okstega ja lisastressi taluv sort. Nendel põhjustel soovitame sidumismeetodiks Sativa-dominantseid sorte. Kõik need automaadid kasvatavad pikki oksi, mis teevad neist suurepärased valikud sidumismeetodiks.

5. Kokkuvõte

Sidumismeetod on ideaalne viis oma kasvatusseadmete maksimaalseks ärakasutamiseks. Korralikult tehes tagab see paremad õied ja suurema saagi kui tavalise kasvatusega (sama seadistusega). Stressi vähendamiseks kasuta sorte, nagu meie Orange Sherbet Auto, mis mitte ainult ei talu treeningut hästi, vaid on selleks ka soovitatud.

Sidu oksi aeglaselt ja järk-järgult, et mitte liiga jõuliselt suruda ja vältida stressi, mis võiks põhjustada hermafrodiitsust. Kui soovid teada, kuidas kanepitaime latvata, loe seda artiklit.