Kanepi toitumine: Mis on makrotoitained

• 1. Toitained kanepis
• 2. Mis on makrotoitained?
• 3. Peamised makrotoitained
• 3. a. Lämmastik (n)
• 3. b. Fosfor (p)
• 3. c. Kaalium (k)
• 4. Teisased makrotoitained
• 4. a. Kaltsium (ca)
• 4. b. Magneesium (mg)
• 4. c. Väävel (s)
• 5. Soovituslikud makrotoitainete kogused
• 6. Üle- ja alatoitmine
• 7. Ph-tase õigeks toitainete omastamiseks kanepitaimedel
• 8. Toitainete liikuvus
• 9. Kokkuvõte

Nagu kõik teisedki taimed, vajab ka kanep kasvamiseks toitaineid. Neid mineraale vajatakse erinevates kogustes: suuremates kogustes vajatavaid nimetatakse makrotoitaineteks ning väiksemas koguses vajaminevaid mikrotoitaineteks. Kogusest olenemata on mõlemad sinu taime kasvuks üliolulised. Traditsiooniliselt arvati, et taimed lihtsalt pistavad juured mulda ja omastavad toitaineid lihtsal füüsilisel difusiooniprotsessil. Kuid kuidas need toitained täpselt juurevööndisse sattuvad? Mullateaduse suured arengud, eriti bioloogia vallas, on näidanud, et taimede toitaineomastamine on palju keerulisem elusprotsess. Selgub, et nagu meie kasvatame taimi, kasvatab taim ka tegelikult mullas mikroorganisme, mis aitavad tal eluks vajalikke toitaineid hankida, areneda ja paljuneda.

Nagu sa tead, arenevad kanepiseemned taimedeks, mis läbi fotosünteesi toodavad suhkruid ning vajavad selleks energiat. Selle protsessi käigus kasutavad taimed päikesevalgust, et muuta süsinikgaas mulda varutud suhkruteks. Osa sellest energiast kasutatakse taime enda elu tagamiseks, kuid üllatavalt suure osa (kuni 40%) ja teisi molekule pumbatakse mulda, et meelitada ligi teatuid mikroobe nagu seened ja bakterid. Vastutasuks aitavad need mikroobid kanepitaimedel saada neile vajalikke toitaineid; mõned seened transpordivad otseselt fosforit taime juurtesse, mõned bakterid seovad õhust lämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavaks (see toimub isegi trikoomide sees).

Viimased avastused näitavad ka, et risofaagia protsessi kaudu suudavad taimejuured lausa bakterraku "ära süüa", selle lagundada ja lämmastiku omastada. Seega toimub mullas palju enamat kui lihtsalt sünteetiliste toitainete lisamine otse juurtele. Nüüd, kui sul on parem arusaam sellest, kuidas kanep suudab toitaineid omastada, tutvume kolme peamise makrotoitainega – lämmastik, fosfor ja kaalium – ning nende rolliga taime tervises ja funktsioonides.

1. Toitained kanepis

Kanepitaimed on elusolendid ja nagu meiegi, vajavad nad kasvamiseks toitu. Toit (ehk toitained) antakse neile kastmisel vastavalt kasvukeskkonnale. See tähendab, et sina juhid täielikult, mida ja kui palju taim omastab, ning just see on peamine puuduste põhjus. Õige koguse toitainete andmine iga kasvufaasi jaoks on parim viis vältida mitte ainult puuduseid, vaid ka muid võimalikke probleeme. Kui teha kõik õigesti, imendavad juured toitaineid ja transpordivad need taime latva, kus toimub uus kasv. Õigeks imendumiseks tuleb kindlasti hoida sobivat pH-taset.

2. Mis on makrotoitained?

Kanepi kasvatamisel mõistetakse makrotoitainetena kolme kõige olulisemat toiteelementi, mida taim vajab tunduvalt suuremates kogustes kui teisi (mida nimetatakse mikrotoitaineteks – sellest hiljem pikemalt). Kui räägitakse makrotoitainetest, kohtad pidevalt lühendit NPK. Aga mida see tähendab?

NPK tähistab elemente, mida kanepitaim enim kasutab: lämmastik (N) soodustab kasvu vegetatiivses faasis, fosfor (P) aitab fotosünteesis ning õite paisumises õitsemise ajal ja kaalium (K) on hädavajalik terpeenide tootmiseks.

Makrotoitained on sinu taime tervise jaoks asendamatud. Neid vajatakse kõige enam kogu elutsükli jooksul ja neid jagatakse põhi- ja teisesteks toitaineteks. Ilma nendeta taim täisväärtuslikult areneda ei saaks ning sureks kohe pärast esimeste pärislehtede kasvamist. Seetõttu tuleb tagada sobiv kogus, mis on kohandatud vastavalt kasvufaasile. NPK suhe tuleks kohandada iga konkreetse sordi järgi, kuid üldiselt kehtib suunis: 2-1-3 kasvufaasis ja 1-2-3 õitsemise ajal.

3. Peamised makrotoitained

NPK tähendab lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) – see kolmik on kõige olulisem, et kanep suudaks täita oma põhifunktsioone. Need on hädavajalikud sinu taime tervisele ja peaksid alati olema lisatud lahusesse, millega taimi toidad.

Lämmastik (N)

Lämmastikku peetakse neist kõige olulisemaks makrotoitaineks. 

Seda toitaine on vaja valguse neelamiseks ning see annab taimedele rohelise värvuse – nii saavad nad luua kasvuks olulisi suhkruid.

Fosfor (P)

Fosfor on samuti väga tähtis, olles üks põhilisi makrotoitaineid ning ülioluline arengu jaoks.

See mineraal on tähtis hingamise, energia salvestamise ning taime DNA loomise ja uute rakkude juurde kopeerimise juures.

Kaalium (K)

Kaalium on fotosünteesis väga oluline mineraal, mis võimaldab taimel tegelikult "hingata".

Avades ja sulgedes väikseid poore lehtedes, reguleerib kaalium hapniku väljumist ja CO2 imendumist – see on fotosünteesi jaoks oluline protsess.

4. Teisased makrotoitained

Teisesed makrotoitained on kaltsium (Ca), magneesium (Mg) ja väävel (S). Neid kasutab kanepitaim samuti külluslikult, kuid erinevalt peamistest makrotoitainetest kasutatakse neid rohkem taime struktuuris. Neid mineraale võib leiduda kraanivees, kuna vesi kogub neid torude kaudu liikudes. Arvesta, et need mineraalid ei pruugi alati kõikjal olemas olla, sest iga riik käitleb vett erinevalt ning vahel tuleb neid ise lisada.

Pea ka meeles, et vett filtreerides eemaldad sa kõik mineraalid, seega tuleb need kindlasti lahusele lisada.  

Kaltsium (Ca)

Kaltsium on kanepitaime struktuuri seisukohast ülioluline. See mineraal on oluline rakkude seinte ja membraanide arendamisel. Samuti aitab kaltsium rakkudel üksteisega suhelda, et taim saaks reageerida ümbritsevale keskkonnale.

Magneesium (Mg)

Magneesium on tähtsaim teisene makrotoitained. See mineraal "toidab" klorofülli molekuli – ilma magneesiumita ei suuda taim valgusenergiat omastada.

Väävel (S)

Väävel aitab moodustada valke ja muid molekule ning on vajalik hormoonide, ensüümide ja rakumembraanide struktuuris.

5. Soovituslikud makrotoitainete kogused 

Ehkki õiged makrotoitainete kogused võivad sortide lõikes erineda, on siin üldine juhis algajatele kasvatajatele. Pea meeles, et koguseid tuleb kohandada vastavalt taimele iseloomulikele märkidele ja kasvufaasile.

Märka, et need arvud tähistavad elutsükli jooksul vajalikke ppm-väärtusi ning neid tuleb vastavalt taime seisule kohandada.

6. Üle- ja alatoitmine

Nagu mainitud, on tabel üldistav ning see võib erineda ühest sordist teise. Ainuke viis mõõta osakeste arvu miljoni kohta (ppm) on kasutada TDS-mõõtjat (Total Dissolved Solids). Teine võimalus on kasutada EC-mõõtjat (elektrijuhtivus). Elektrijuhtivuse mõõtmise kaudu saab hinnata TDS-i ehk kogu väetisesoolade kogust lahuses. 

See tähendab, et kui sul pole TDS-mõõtjat, ei ole võimalik teada oma lahuse toitainete sisaldust ning seetõttu võib tekkida üle- või alatoitmine, mis mõlemad põhjustavad erineva iseloomuga toitainepuuduseid.

Sel põhjusel on parim viis, kui mõõtmisvahendeid pole, alustada toitainete lisamist väiksemate kogustega, jälgida taime reaktsiooni (kas tal on veel toitaineid vaja või mitte) ning kohandada vastavalt taime märkidele. Miks peaksid riskima üle- või alatoitmisega? Kui oled kasvatamises alles uus, võib kogu vajaliku varustuse ostmine tunduda kulukas. Varjutelgid, valgustid, ventilaatorid, filtrid, substraat, pumbad, taimerid jne – nimekiri võib tunduda lõputu, eks? Kuid parima tulemuse saavutamiseks peaksid esimesena muretsema pH-mõõtja ning TDS- või EC-mõõtja.

Ilma nende kahe mõõtmisvahendita kasvatad sa tegelikult “pimesi"! Ilma õige toitainesisalduse ja pH-ta teed elu enda ning taimede jaoks palju keerulisemaks. Eemalda muutujad ja muretse need mõõtjad endale, sest neid läheb kindlasti vaja.

7. pH-tase õigeks toitainete omastamiseks kanepitaimedel

Algajal kasvatajal võib pH-tüüpiline tähtsus kergesti kahe silma vahele jääda või tunduda esialgu segane. Aga väldi seda omal vastutusel – sinu väärtuslike taimede riskiga! pH (potentsiaalne vesinik) näitab kui happeline või aluseline on aine. See määrab ära ka selle, milliseid toitaineid taim juursüsteemi kaudu vastu võtta saab ja kuidas. Üldiselt eelistavad kanepitaimed kergelt happelist kasvukeskkonda, kuid vajadused erinevad vastavalt kasvatusmeetodile. Mullavabades süsteemides (hüdro-, aero-, kookoskiud jne.) sobib pH vahemik 5,8–6,8. Mullakasvatuses eelistavad taimed vahemikku 5,5–6,5.

Oluline on hoiduda pH fikseerimisest ühele väärtusele – lastes sel veidi kõikuda kogu soovitud vahemiku ulatuses tagad taimele ligipääsu nii makro- kui mikrotoitainetele. Pea meeles, et söödal pH ei muuda selles juba olevate toitainete kogust, vaid määrab, kui hästi taim neid imendub. Väetisetootjad stabiliseerivad oma toote pH-d, aga probleem tekib vees endas. Kraanivee pH võib riigiti, linnati või isegi linnaosas palju erineda. Õnneks on igas aianduskaupluses olemas tooted kui soovid pH-d tõsta või langetada.

Alati kontrolli enne kastmist vee pH-d (ja vajadusel TDS või EC) ning kindlasti ka pärast toitainete lisamist. Kui pH on vale, on taimel keeruline toitaineid omastada – see võib hiljem põhjustada tõsiseid probleeme.

8. Toitainete liikuvus

Toitainete liikuvuse ja liikumatuse mõistmine on võtmetähtsusega toitainepuuduste äratundmisel, millega kasvatusel võid kokku puutuda. Olulistel toitainetel on peale omastamist erinev liikuvus taimedes. Kui nad on taimesse jõudnud, transporteeritakse nad sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, peamiselt uutesse kasvualadesse. Selles uues kasvukohas võivad nad olla kas kergesti või raskemini ümber jaotatavad – seda nimetatakse toitaine liikuvuseks.

Kuna liikumatud toitained on rohkem uue kasvu piirkondades kinni, tekivad puuduse sümptomid uutesse taimeosadesse. Liikuvaid toitaineid saab aga taim kergemini ringi suunata ning puudus annab märku vanemates osades. Liikuvad toitained on järgmised:

• Lämmastik
• KloriidMagneesium 
• Kaalium
• Molübdeen
• Fosfor

Liikumatud toitained:

• Boor
• Vask
• Mangaan
• Nikkel
• Tsink
• Raud
• Kaltsium

9. Kokkuvõte

Makrotoitained on taime elutsükli jooksul kõige vajalikumaid ja sagedamini kasutatavaid mineraale. Need mineraalid on taimedele nagu toit inimestele – ilma nendeta pole võimalik energiat toota ega korralikult areneda. Samamoodi kui inimesed, "söövad" mõned sordid rohkem, kasvavad suuremaks ja arenevad kiiremini. Kui oled alles alustamas, alusta vastupidava sordiga, mis talub jõulist toitmist – meie soovitus selleks on uus Gorilla Cookie Auto. 

See sort talub suuremat toitainete annust eriti alates kolmandast nädalast, mistõttu on isegi algajal raske teda üle väetada. Alusta kastmist väikese doosiga, jälgi taime reaktsiooni ning kohanda koguseid vastavalt märkidele.