Kas marihuaana turgutab või kahjustab ajutegevust?

• 1. Pööre: uued uuringud viitavad, et marihuaana võib vähendada subjektiivset kognitiivset langust
• 2. Kanepiaeg läheb noorusel raisku
• 3. Vahepeatükk: miks mõjutab kanep üldse aju?
• 4. Lühiajalised ja pikaajalised mõjud
• 4. a. Akuutne häirivus
• 4. b. Pikaajalised tagajärjed
• 4. c. Ajustruktuuri muutused
• 5. Liiga vähe inimkatseid
• 6. Kokkuvõte: kas peaksid muretsema?

On selge, et marihuaana mõjutab otseselt meie aju ja muudab meie võimekust igapäevaseid ülesandeid automaatselt lahendada. Kas mäletad oma esimest korda kanepiuimas? Või kuidas tuttavad linnatänavad muutusid järsku justkui labürindiks? Või seda abitut vaikust vestluses, kui unustasid, millest üldse just rääkisite?

Pole ime, et teadus on seni keskendunud rohkem selle uurimisele, kuidas kanep sind lollimaks teeb, mitte vastupidi. Kuid olukord on muutumas. Me ei tea veel kõike, kuidas marihuaana mõjutab meie mõtlemisvõimet, kuid need, kes ei kujuta elu ilma selleta ette või kasutavad seda ravieesmärgil, võivad nüüd lõpuks kergendatult hingata... ja võtta veel ühe mahvi. Loodetavasti ei vii see sind sammu lähemale seniilsusele.

Pööre: Uued uuringud viitavad, et marihuaana võib vähendada subjektiivset kognitiivset langust

Üllatusena viitas hiljutine uuring sellele, et marihuaana tarvitamine võib olla seotud madalama subjektiivse kognitiivse languse (SCD) tõenäosusega, vaidlustades nii levinud arusaamu. Ajakirjas Current Alzheimer Research avaldatud uuringust selgus, et kanepi meelelahutuslik kasutamine on "oluliselt" seotud väiksema SCD-ga – tarvitajad kogevad vähem segadust ja mälukaotust kui mittetarvitajad.

Uuringus küsitleti 4744 vähemalt 45-aastast inimest nende marihuaana kasutuse kohta viimase 12 kuu jooksul. Teadlased saavad ainult oletada, miks meelelahutuslik kanep võib aju kaitsta.

Ühe võimaliku selgitusena tõid autorid välja, et kanep parandab une kvaliteeti ja alandab stressitaset – mõlemad on vaimsele tervisele olulised. Pole selge, kas uuringus arvestati vastajate vanusega. On teada, et kanepit tarvitatakse rohkem nooremas vanuserühmas ja seega võiks eeldada, et nooremad vastajad kogevad vähem segadust ja mäluprobleeme kui eakamad, ning samuti, et just neil leidub rohkem meelelahutuslikke tarbijaid.

Samuti on huvitav, et meditsiiniline kanepi tarvitamine, isegi kui see oli kombineeritud meelelahutuslikuga, oli kognitiivse languse vähenemisega pea olematul määral seotud. Suure tõenäosusega on põhjuseks see, et vanemad ja kehvema tervisega inimesed, kes pidid kanepit meditsiinilisel otstarbel kasutama, kogesid juba niigi sagedamini kognitiivseid hädasid.

Lisaks kasutamise põhjusele – meditsiiniline või mitte – vaadeldi uuringus ka tarvitamise sagedust ja meetodit. Selgus, et sagedasem tarvitamine ning suitsetamine võrreldes aurutamise või söödavate toodetega andsid mõlemas variandis väga nõrga (statistiliselt ebaolulise) tõusu iseraporteeritud vaimsetes probleemides.

Kanepiaeg läheb noorusel raisku

Teemaga rohkem kursis olevad inimesed märkasid kindlasti, et uuringus vaadeldi vaid keskealisi ja vanemaid isikuid. Miks see oluline on? Sest aina rohkem uuringuid viitab, et kanepi mõjul sõltub palju sellest, kui noorelt alustatakse.

Teismelised ja noored täiskasvanud, eriti need, kes arendavad kanepisõltuvust, jäävad ilma paljudest asjadest – haridus, karjäär, uute inimestega tutvumine ja reisivõimalused. Eakamate jaoks võib kanepi tarvitamine seevastu avada uusi vaatenurki, aidates neil maailma värskemalt näha või murda väljakujunenud mõttemustreid.

Mitmed uuringud viitavad, et varajane kokkupuude marihuaanaga põhjusab hiljem elus mitmesuguseid mälulünki ja mõtlemishäireid. 2007. aasta rottidega tehtud uuring leidis, et "kannabinoididega kokkupuude aju arengu varases faasis võib tekitada pöördumatuid, kuid peeneid häireid järglaste ajutöös". 2005. aasta teises uuringus ilmnes, et sünteetilise kannabinoidi kasutamine raseduse ajal, mis seondub samale retseptorile kui THC, põhjustas "järglastel õppimispuudeid ja vähenenud emotsionaalset reaktiivsust". Veel üks uuringurida ahvidel näitas, et "püsivad THC mõjud kognitiivsetele võimetele avalduvad tugevamalt siis, kui tarvitamine langeb kokku ajuga seotud arenguakende küpsemisega".

Loomkatsest kaugemale vaadates leidis 2012. aasta uuring, et rasketele kanepitarvitajatele, kes alustasid varajases eas, jäi kognitiivses funktsioonis hiljem probleeme – isegi peale tarvitamisest loobumist taastusid mõtlemisvõimed vaid osaliselt.

Selliste uuringute murekoht on, et neist ei selgu, kas kognitiivne langus oli just marihuaana tagajärg või mõni kolmas tegur (nt sotsiaalne taust) põhjustas nii halva kognitiivse arengu kui varajase kanepitarvitamise. Näiteks võib madalam sotsiaal-majanduslik staatus viia kehva kognitiivse tasemeni ning suurendada tõenäosust tarvitada kanepit noorelt ja hoopiski rohkem.

Vahepeatükk: Miks mõjutab kanep üldse aju?

Kui sa tarvitad marihuaanat, satub sinu kehasse ühend nimega THC (delta-9-tetrahüdrokannabinool) – kanepi peamine psühhoaktiivne aine, mis põhjustab joobe. See toimib, matkides kehas olemas olevate endokannabinoidide tegevust, mis on struktuurilt sarnased.

Spetsiifiliselt seostub THC CB1-retseptoritega. Need on tillukesed valgud sinu rakkude pinnal, mis võtavad vastu keemilisi signaale ja aitavad rakkudel vastata. CB1-retseptoreid leidub peamiselt ajus ja närvisüsteemis, aga ka erinevates organites ja kudedes.

CB1-retseptorid kuuluvad endokannabinoidsüsteemi (ECS) alla – see on keerukas rakusisene signaalisüsteem, mis avastati 1990ndate alguses THC uurimisel. See reguleerib hulka organismi olulisi funktsioone: uni, meeleolu, söögiisu, mälu, paljunemine ja viljakus. Endokannabinoidsüsteem eksisteerib ning on aktiivne ka ilma kanepikasutuseta.

Kuid THC sekkudes ECS-i töösse muudab selle tavapärast talitlust, põhjustades muu hulgas tajumuutusi, meeleolukõikumisi, mäluhäireid ning vahel isegi hallutsinatsioone. Just see seos tekitabki marihuaana joovastava mõju.

Lühiajalised ja pikaajalised mõjud

Kui uurida marihuaana toimeid ajule, tuleb eristada akuutseid mõjusid (st mõjutavad sind kanepiuimas), lühiajalisi mõjusid (nt keskendumisvõime langus või vähenenud motivatsioon tundide või päevade jooksul pärast tarvitamist) ja lõpuks pikaajalisi mõjutusi, mis võivad püsida ka siis, kui oled juba ammu kanepist loobunud.

Akuutne häirivus

Keenegi ei vaidlusta, et kanepiuimas on raskem mõista, meelde jätta või otsuseid teha. Samas on teada, et pikaajalised tarvitajad kujundavad välja teatud tolerantsi ja osa neid mõjusid enam ei ilmne. See on eriti tähtis liiklusohutuses: teadusuuringutest selgub, et autojuhtimise suutlikkus sõltub sellest, kas inimene on juhuslik tarvitaja või harjunud regulaarselt tarvitama.

Üks uuring Austraalia teadlastelt hindas vähktõve patsientide kognitiivseid võimeid, kui nad laboritingimustes kanepit tarbisid ja seejärel lahendasid erinevaid mõttetegevuse teste. Nagu arvata võis, ei täheldatud olulist langust arutlemise, mälu ega otsustamise võimes – olles pikaajalised meditsiinilise marihuaana kasutajad, olid patsiendid lihtsalt uimasusega kohanenud.

Austraalia teadlased märkisid ka, et päriselu-olukorras on marihuaana ägedad toimed veelgi vähem olulised, sest enamik patsiente tarbib seda alles enne und – kui kognitiivsetest häiretest pole suurt vahet.

Pikaajalised tagajärjed

Senised uuringud näitavad, et suitsetajate ja mittesuitsetajate mõtlemises esineb mõõdetavaid erinevusi. Peamine raskus on andmete puhastamine võimalikest segavatest teguritest nagu alkoholi või muude ainete tarvitamine, samuti geneetika või sotsiaalmajanduslik taust. Kui kõike seda arvesse võtta, on tulemused väga ebajärjekindlad.

Üks uurimus leidis seose kehvema verbaalse mälu ja kanepi eluaegse kumulatiivse tarvituse vahel, samas kui muudes kognitiivse funktsiooni valdkondades erinevusi pole täheldatud. See uuring jälgis 5115 inimest, kes uurimise alguses olid 18–30-aastased ja kelle tegevust jälgiti 25 aasta vältel.

Teine, 2015. aasta uuring ei leidnud silmatorkavat IQ erinevust kaksikute paarides, kui üks neist oli kanepit tarbinud, teine mitte. Siin sai määravaks pigem geneetiline tegur kui marihuaana tarvitamine.

Rahvuslik Uimastite Kuritarvitamise Instituut tõdeb oma ülevaates, et kättesaadavad tulemused on vastuolulised ning loodetakse tulevaste uuringute selgemaid vastuseid. Eriti oodatakse põhjalikku longitudinaaluuringut ABCD (Adolescent Brain Cognitive Development), mis hakkab jälgima USA noorte aju arengut ning kanepitarvitajate võimalikke erisusi võrreldes mittetarvitajatega.

Ajustruktuuri muutused

Sama lõpliku tõestusmaterjali puudumine avaldub ka küsimuses, kas kanepitarvitus põhjustab muutusi aju morfoloogias. Teadlasi köidab eriti aju kooreserv, mis vastutab kõrgemate mõtlemisfunktsioonide eest – otsustusvõime, mälu, loovus jne.

Kuigi varasemad uuringud leidsid ajus teatud erinevusi, leidis 2018. aasta uurimus selles osas puuduvat tõestust. Teadlased võrdlesid 141 kanepitarvitajat 120 kontrollisikutega ning hindasid kolme tunnust ajukoores:

• koorekihi paksus,
• pindala,
• ja gürifikatsiooni indeks,

ning ei leidnud nende vahel olulisi erinevusi.

Loodetavasti toob selles osas selgust varasemalt mainitud ABCD uuring.

Liiga vähe inimkatseid

Senine teaduslik andmestik on korduv: läbi on viidud palju loomuuringuid, kuid väga vähe inimesega seotud katseid. See olukord ilmselt muutub nüüd, kui kanep on enam levinud – eriti meditsiinipatsientide seas. Ühelt poolt teeb see arstid küll murelikuks, sest tulevikus võidakse kohata rohkem terviseprobleeme. Teisalt on see hea võimalus uurida kanepitarvitamist ja aju funktsiooni ning leida ehk lõpuks lõplik vastus küsimusele: kas kanep teeb meid tõesti rumalamaks või mitte?

Kokkuvõte: kas peaksid muretsema?

Me oleme kindlad, et meie lugejad hindavad oma intellekti kõrgelt ega tahaks kanepit tarvitada, teades, et see nõrgendab nende vaimujõudu. Aga siin on lohutus: "kuratlik salat" pole pooltki nii halb, nagu aastakümnete propaganda väidab. Kas see võib siiski natuke kahju teha? Seda me lihtsalt veel ei tea. Ja kui me ütleme "me", siis mõtleme kogu kaasaegset teadust.

Seniks kuni teadlased otsivad lõplikku vastust, proovi vähemalt tarvitamist mõõdukana hoida ja lase sel kujuneda harjumuseks vaid juhul, kui see pole probleem. Kui oled noor ja pole kanepiga veel sina-peal, äkki lükka tutvus edasi kuniks aju on täielikult välja arenenud – nii väldid muretuid kõrvaltoimeid või ehk hoopis saad kunagi tulevikus sellest kasu.