Kanepi pistikud – Kuidas kloonida kanepit autoflowering taimedest?

• 1. Mida täpselt tähendab kanepitaimede kloonimine?
• 2. Miks kloonitakse kanepitaimi?
• 3. Kuidas kloonitakse kanepitaimi?
• 4. Kas saan teha kloone autoflowering taimedest?
• 5. Miks ei saa kloonida autoflowering straiine?
• 6. Kuidas saada autofloweritega suurepärane tulemus ilma kloonideta
• 7. Kokkuvõte

Kanepi kasvatamine on äärmiselt põnev, sest saad mitmel moel katsetada soovitud tulemuse saamiseks. Aastate jooksul on kanepikasvatajad välja töötanud palju tehnikaid saagikuse, THC taseme tõstmiseks ning ka taimede kloonimiseks. Kanepitaimede kloonimine on saanud palju tähelepanu, kuna see annab automaatselt rohkem taimi samade kuludega.

Lõppkokkuvõttes on kanepikasvatajatel kaks võimalust, kui nad hakkavad ürti kasvatama. Nad võivad alustada seemnetest või luua uue taime olemasolevast emataimest pistiku võtmise abil ehk kloonimisega. Enamik kodukasvatajaid eelistab seemnetest alustada mitmetel põhjustel. Näiteks on posti teel seemnete saamine palju lihtsam ja märkamatum. Lisaks on seemned paljudes riikides seaduslikud, samas kui kloonid – elusad kanepitaimed – seda tihtipeale ei ole. Kuid erinevused ei piirdu sellega. Sama straini kanepiseemned annavad küll geneetiliselt sarnaseid, kuid mitte identseid taimi. Sama põlvkonna samadest vanematest pärinevad isendid võivad erineda kõrguse, kasvukiiruse, saagikuse ja isegi kannabinoidide sisalduse poolest. Hobi-kasvatajad ei muretse tavaliselt väikeste geneetiliste erinevuste pärast, kuid see on kaubanduslike kasvatajate ja aretajate jaoks oluline probleem, mida püütakse lahendada. Kuna kloon on emataime täpne geneetiline koopia, aitab kloonimine seda muret vältida.

Üldiselt seostatakse kloonimist fotoperioodsete taimedega, kuid mõned loovad kasvatajad on katsetanud ka autofloweritega. Kuid kas nad on selles edukad olnud? Enne kui vastusteni jõuame, on oluline mõista kloonimise olemust, et saaksid ise autoflowereid katsetada. Alustame siis!

1. Mida täpselt tähendab kanepitaimede kloonimine?

Kloonimine tähendab lihtsalt võimalust paljundada või toota rohkem kanepitaimi ühest emataimest. See tehnika põhineb sinu armastatud kanepitaime mittesugulisel paljundamisel. Kui taim jõuab sobivasse suurusesse, lõigatakse emataimest terve oks, millest areneb juurtega uus taim. Kloonimine tagab, et saad emataime täpse koopia. Aga miks ei või ma lihtsalt emataimest seemneid kasvatada, et saada samasugune taim? Kuigi seemnest kasvatades võib osa geene kanduda edasi, annab kloonimine sulle alati täpse koopia ilma ühegi muudatuseta.

Kloonimine tähendabki tegelikult täpse koopia valmistamist kanepitaimest. Ehk sa lõikad taimest väikese osa, mis kasvab uueks taimeks ja on kõiges sarnane emataimele. Näiteks kui sulle meeldib Green Crack oma suurepärasuse tõttu, annab kloon sulle veel ühe Green Cracki taime ilma raha raiskamata. See tähendab, et isegi ühest taimest saad võtta nii palju kloone, kui soovid. Pistikul on samad geenid, sugu ja omadused nagu emataimel.

Kuid mitte kõik Green Crack taimed pole ühesugused. Külva 10 seemet ja näed, kuidas samast straiinist kasvab 10 natuke erinevat varianti. Lähemal vaatlusel märkad ka erinevaid fenotüüpe. Kloonimine on kasvatajatele ja aretajatele väga kasulik, sest see võimaldab neil soovitud omadustega fenotüübid tuvastada ja neid lihtsalt pistikutega paljundada. Kloonimise abil saad kopeerida just neid geneetilisi omadusi, mis sulle kõige rohkem meeldivad, kartmata nende kadumist või uuesti otsimise vajadust seemnest kasvatuse käigus.

2. Miks kloonitakse kanepitaimi?

Pole mõtet emataimi kloonida, kui ei mõista, miks seda tehakse. Oma lemmikstrainide kloonimisel on mitmeid eeliseid:

• Saad rohkem taimi ilma seemnete ostmise vajaduseta
• Saad oma lemmikstrainide täpsed geneetikad
• Võimalik toota suuri koguseid ja suurendada saagikust
• Võimalik kõrvaldada isastaimed, kloonides ainult emaseid

Tavaliselt kasvab uus kloon või pistik täpselt nagu emataim. Kui pungad on korjatud, kuivatatud ja säilitatud, maitseb suits samuti nagu emataim. Kuid mõnikord võivad toitainete, kasvukeskkonna või isegi kuivatuse ja säilitamise eripärade tõttu tekkida väikesed erinevused. Kuid sama keskkonna pakkudes saad peaaegu identsed tulemused. Kloonimine kiirendab ka kasvuprotsessi – ei pea seemneid idandama ega õrnas seemikufaasis olema, vaid pärast juurte kujunemist alustab taim kohe vegetatiivses staadiumis. See võimaldab kiiremini hankida emataime koopiaid, ilma seemnete idandamise või fenotüübi valiku probleemideta. 

Kanepitaimede kloonimise suurim pluss on geneetiline stabiilsus. Iga kord, kui kasvatad seemnest, lood ainulaadse kanepitaime. See võib olla väga sarnane sama straini teistele isenditele, eriti sarnase põlvkonna puhul. Siiski erineb ta geneetiliselt kõigist eelnevatest ja tulevastest taimedest. Nagu iga inimene, on ka iga kanepitaim ainulaadse geneetikaga. Mõni taim on pikk, mõni madal ja lai. Mõnesid erinevusi on raske märgata, näiteks trikoomide tihedus, maitse, terpeenide profiil, kannabinoidide profiil, flavonoidide sisaldus ja mõju.

Mõnikord tekib straiin, mis saab niivõrd tuntuks, et pälvib üleilmselt tähelepanu – selle aroom, maitse, toime ja ajalugu muudavad straiini legendiks. Paljusid maailmakuulsaid straiine säilitatakse just kloonimisega. See võimaldab kasvatajatel saada konkreetse variandi täpseid geneetilisi koopiaid – mitte lihtsalt seemnest kasvatatud sarnast, vaid tõelise originaali. Kloonid aitavad võidelda kanepitaimede geneetilise varieeruvusega. Kuigi tänu sellele kogeme erinevaid mõjusid, aroome ja taimede vorme, tähendab see ka, et mõned võrratud geneetikad jäävadki lühiajaliseks. Kloonimise oskus võimaldab neid superstraines aastaid säilitada.

3. Kuidas kloonitakse kanepitaimi?

Nagu enamik teisi taimi, saab kloonida ka kanepit. Kas siis selleks, et emataim annab rohket saaki, THC-d, täiusliku aroomi ja maitse või erilise häi – emataimi kloonitakse erinevatel põhjustel. Ainukene, mida meeles pidada: pistik tuleks võtta siis, kui taim on vegetatiivses ehk kasvufaasis. Fotoperioodsete straiinidega tuleb lihtsalt oodata, kuni taim kasvab pisut – peale seemne külvamist võiks seemikul lasta vähemalt 3-4 nädalat areneda, kuni taimel on mõned oksad.

Nüüd kasuta teravaid kääre või skalpelli, et võtta pistik. Kordan veelkord: oluline on lõigata pistik alles vegetatiivses faasis. Võib küll kloonida ka õitsemise ajal, kuid edu tõenäosus on oluliselt väiksem. Õitsemisfaasis keskendub taim pungade kasvatamisele ja pistikute kasvatamine sellel ajal annab väikese, kängunud taime, millel pole piisavalt aega areneda ja saaki anda.

Kloonimisprotsessi jaoks vali terve ja tugev emane taim. See peaks olema vähemalt 4 nädalat vana ja 4–6 sõlmega, et saaksid pistikud võtta. Kindlasti peab taim saama minimaalselt 18 tundi valgust päevas, et vältida õitsemisfaasi minemist. Fotoperioodsete straiinide puhul algab õitsemine 12 tunnise pimendusega, seega kindlusta pidev valgus, et taim ei hakkaks õitsema. Kui uusi pistikuid enam võtta ei soovi, võib emataime õitseda lasta. Aga kui tahad rohkem kloone, võib taim jätkata kasvufaasis nii kaua, kuni pistikuid vaja.

Mõned kasvatajad lasevad emataimedel õitseda ja lõikavad hiljem pistikuid sellest kasvanud kloonidest. Kui võtad mitmelt taimelt pistikuid, tasub need kindlasti ära märkida, et hiljem segadust ei tekiks. Pärast lõikamist dipi pistik juurdumispulbris või lahuses ja pane seemikualusele koos pisut mullaga. Kata pistikud kindlasti dome'iga (nt läbipaistev kauss) juurte arenguks, kuid ära hoia neid täielikus pimeduses – osa valgust aitab juurtel areneda. Kui juured on juba korralikult arenenud, too pistikud kunst- või päikesevalguse kätte ning nad kasvavad täiesti tavapäraselt edasi. Kloonimine töötab ideaalselt fotoperioodiliste sortidega, kuid küsimus on, kas autofloweritega on sama võimalik.

4. Kas saan teha kloone autoflowering taimedest?

Autoflowerid on erinevad võrreldes fotoperioodsete straiinidega. Fotoperioodilised straiinid hakkavad õitsema, kui neile antakse 12 tundi valgust/pimedust. Kuid autoflowering straiinid alustavad õitsemist olenemata valguse hulgast. Lihtsamalt öeldes: autofloweritel on eelmääratud elutsükkel ja nad õitsevad juba 3–4 nädalaga. Autoflowereid võib samuti kloonida nagu tavalisi taime, aga kas kloonid arenevad korralikult? Kas kloonimine õnnestub? See on juba teine küsimus. Autoflowering straiinide kloonimine pole võimatu, need on siiski tavalised kanepitaimed, aga edukalt see peaaegu kunagi ei õnnestu. Põhjuseks on autoflowerite kasvueripärad. Kloonimine on üldiselt lihtne: pistik juurdub ja areneb uueks taimeks.

Kuid autofloweritega on asi erinev – põhjus on geneetikas. Autoflowerid kuuluvad Ruderalis liikide hulka ja on tuntud selle poolest, et õitsevad kõige kiiremini. Nende elutsükkel erineb Sativa ja Indica omadest. Looduses kohanesid Ruderalis-varieedid väga karmides tingimustes. Kui fotoperioodiliste kasvatajatel kulub 5-6 kuud, et taimest pungadeni jõuda, on autoflowerid kogu tsükli lõpetanud 3 kuuga. Vinge, eks? Autofloweritega saab samas ajas kaks saaki, kui fotoperioodilistega ühe. Kuid just selle pärast pole autoflowerite kloonimine edukas.

5. Miks ei saa kloonida autoflowering straiine?

Autofloweritel on palju eeliseid. Paljud kasvatajad otsivadki autoflowereid, sest need on kiired, annavad head saaki ja neil on kõrge THC tase. Kuid kõige suurem miinus nende juures on see, et neid ei saa edukalt kloonida. Kuna nad ei ole sõltuvad valguse tsüklist õitsemise alustamiseks, pole võimalik neid manipuleerida nagu fotoperioodilisi. Kloonimisel lõigatakse oks, kastetakse juurdumislahusesse ja pistik kasvab uueks taimeks.

Kogu see protsess võtab aega. Fotoperioodilistel straiinidel algab õitsemine alles peale 12 tunnist pimedust. Kui pimedust on rohkem, hakkab taim õitsema. Saad taime kasvufaasis hoida nii kaua, kui soovid, andes piisavalt valgust. Kuid autoflowerite puhul seda võimalust pole. Kasutajal pole võimalik manipuleerida kasvufaasi pikkusega, sest taim hakkab ikka õitsema, isegi kui valgust on 24 tundi päevas. Kui näiteks külvad autofloweri seemne ja ootad, kuni taimel on mitu sõlme – võiks ju pistiku võtta ja uue taime kasvatada.

Oletame, et võtad pistiku. Või proovi ise järele, saad kiiremini aru! Nüüd paned pistiku juurduma. Samal ajal kasvab emataim edasi ja alustab peagi õitsemist. Kloon käitub täpselt nagu ema, seega hakkab pistik ka kohe õitsema – ja pole tal aega suureks kasvada ega juuri arendada. Autoflowerite puhul on ajastus kõige tähtsam ning kloonimiseks pole lihtsalt piisavalt aega.

Aga mis siis, kui võtad klooni, kui taim on vaid 2 nädalat vana? Taime on selleks liiga väike, pistik jääb kängu või ei kasva üldse. Pealegi kahjustad sellega ka emataime arengut. Juba õitsevast autoflowerist pistiku võttes jäävad samuti taimed kängu. Kuid ära kaota lootust – kui sulle meeldivad autoflowerid, saad neid ikka kasvatada. Kloonimine pole võimalik, aga see ongi ainus miinus. Selle asemel külva mitu seemet ja saad siiski korraliku saagi.

Mäleta, et ka fotoperioodiliste straiinide kloonid vajavad 5–6 kuud, et tsükkel lõppeks. Autoflowerid on ülikiired ja saad kiirelt hea saagi. Kanepi kasvatamise mõte on võimalikult kiiresti saak saada, niisiis autoflowerid on ideaalsed – isegi kui neid ei saa kloonida. Nende kiirus ja vastupidavus kaalub kloonimise puudumise üle. Tänu sellele saad kiiresti uued põlvkonnad ja lihtsustab ka fenotüüpilist valikut. Tõsi, geneetilist kaksikut seemnest enam ei saa, kuid valikutega nagu backcrossing saad siiski väga lähedale. 

6. Kuidas saada autofloweritega suurepärane tulemus ilma kloonideta

Okei, selgitasime, miks autoflowerite puhul kloonimine ei tööta. Aga kuna autoflowerite elutsükkel on lühike, võid alati kasvatada seemnest saagini ilma emataime või kloonimise vajaduseta. Mis on aga parim viis kasvatada autoflowereid ja saada lõputult kvaliteetset saaki? Autofloweritega saad väga lihtsalt luua pideva saagikoristusgraafiku. Mis see täpselt on? Lihtsalt öeldes tähendab see määratud intervallide kaupa idanemist, et korjad regulaarselt uusi taimi – see annab katkematu värske saagiga varu.

Miks sobivad autoflowerid ideaalselt pideva saagi kasvatuseks?

Põhjuseks on nende valgusvajadus, suurus ja kasvatamise lihtsus. Erinevalt fotoperioodidest "lülituvad" autoflowerid automaatselt vegetatiivsest kasvust õitsemisele, olenemata valgusrežiimist. See teeb pideva saagi süsteemi väga lihtsaks – taimed eri vanuses võivad kasvada samas ruumis sama valguse all. Enamik autoflowerikasvatajatest hoiab taimi 18/6, 20/4 või isegi 24/0 (valgus/pimedus) all kogu elutsükli jooksul. Nii saad kasvukasti panna korraga seemikud, kasvu- ja õitsemistaimed.

Kas kasvustaadiumid ei vaja erinevat valgusspektrit?

See on küll tõsi, aga LED-paneelid on HID valgustite asemel muutunud standardiks ning tänapäeval on kõikidel kvaliteetsetel LED-paneelidel spektri reguleerimiseks nupp või lüliti olemas. Pole midagi halba, kui kasutada MH lampi ühes ning HPS lampi teises kasvukoha osas, kui ajastus on sama. Kuidas alustada pidevat kasvatust?

See sõltub sinust, kui tihti tahad saaki korjata ja oma vajadustest. Võtame kiire ülevaate. Autoflowerite saagiks kulub tavaliselt 9–10 nädalat seemnest saagini (mõned erandid: Sativa dominantsed võtavad kauem). Alusta 4 taimega ja lase neil 3 nädalat kasvada, siis idanda järgmine partii. Ühe nädala jooksul muutuvad seemned korralikeks seemikuteks, samal ajal on esimene partii kuu vanune ja hakkab õitsema.

Seejärel, 3 nädala pärast alusta kolmanda partiiga ja korda mustrit. Kui kolmas partii alustab õitsemist, on esimene partii valmis korjamiseks. 4–5 taimelise partii jaoks vali kasvukast või ruum mõõtudega vähemalt 2 m pikk, 1,5 m lai ja 1,8 m kõrge, et taimedel oleks ruumi kasvada tõelisteks "koletisteks"!

7. Kokkuvõte

Kui jõudsid lõpuni, tead nüüd, miks autofloweritega pole kloonimine vajalik ega praktiline. Tänu lühikesele elutsüklile ja autoflowering kanepistrainide valgusvajadusele saad lihtsalt kasvatada seemnest saagini, hoolimata emataimest või kloonimisest. Viska seemned mulda ja lase geenidel kogu töö ära teha!