Madala stressiga vs kõrge stressiga treenimine

• 1. Madala stressiga treenimistehnikad (lst)
• 1. a. Sidumistehnika
• 1. b. Screen of green (scrog)
• 2. Kõrge stressiga treenimistehnikad (hst)
• 2. a. Tippude eemaldamine
• 2. b. Fim
• 2. c. Super cropping
• 3. Autoflower taimede treenimine
• 4. Meie soovitatav treeninggraafik autodele
• 5. Kokkuvõte

Nagu sa võib-olla tead, on olemas erinevaid viise oma taime treenimiseks. Neid meetodeid kasutades on võimalik märkimisväärselt suurendada lõplikku saaki, sest valgus jõuab paremini pungadeni – tänu sellele võid oodata suuremat saaki ja üldiselt paremat õiekvaliteeti. Treenimistehnikad jagunevad kaheks kategooriaks: madala stressiga treenimine (LST) ja kõrge stressiga treenimine (HST). 

1. Madala stressiga treenimistehnikad (LST)

LST ei hõlma taime otsest vigastamist; need ei avalda taimedele suurt mõju, kuid treenimist tuleb teha mitu korda nädalas kuni soovitud tulemuse saavutamiseni.

Sidumistehnika

Selle meetodi puhul kasutatakse nööri või tamiili, et siduda taime oksi alla. Kasvatajad kasutavad seda meetodit, et kontrollida venimist ning samal ajal tasandada võra, võimaldades valgusel jõuda võrdselt kõikide pungade kasvukohtadeni. Õigesti tehes kohandad sa mitte ainult taime enda kasvatustingimustele, vaid lased valgusel jõuda ka alumiste pungadeni, tuues suurema saagi, tihedamad pungad ja üldiselt parema saagi.

Screen of Green (SCROG)

Selle meetodi tulemus on sama, mis sidumisel, kuid erinevus seisneb selles, et kasutatakse võrku või ekraani (sarnaneb võrkpallivõrgule), millega oksad alla surutakse. Nagu sidumismeetodi puhul, kasutavad kasvatajad seda võra tasandamiseks ja valguse jõudmiseks kõikidesse pungakohtadesse ning venimise kontrollimiseks.

Kuigi saad aega kokku hoida, kuna ei pea iga oksa eraldi alla siduma, kinnitatakse võrk kasvutelgi külge, mis muudab taimede ümbertõstmise võimatuks. Saab kasutada ka väiksemaid võrke iga taime peal eraldi – nii on lihtsam taimi liigutada, kui scroggid. Miinuseks on, et see nõuab rohkem ruumi ja iga uue kasvatustsükli eel tuleb osta iga taime jaoks uus võrk.

2. Kõrge stressiga treenimistehnikad (HST)

HST hõlmab taime otsest vigastamist, murdes või eemaldades taime osi. See mõjutab taime arengut ning võib kasvu pidurdada, kuid säästab aega, sest treeningut ei pea tegema mitu korda nädalas.   

Tippude eemaldamine

Topping on lihtne meetod, kus eemaldatakse taime tipp kääride või isegi küünega. Lõigatud kohast kasvab välja kaks oksa, soodustades ka alumiste okste kasvu. Seda protsessi saab taime vegetatiivses faasis mitmeid kordi korrata.

See muudab taime mitme haruga taimeks, võimaldades valgusel jõuda kõikide pungakohtadeni. Pea meeles, et pärast tippude eemaldamist vajab taim taastumiseks paar päeva – see muudab vegetatiivse faasi veidi pikemaks.

Nipp: Enne eemaldamist soovitame töövahendid või käed desinfitseerida alkoholiga, et vältida nakkusi.

FIM

Fimming on keerulisem versioon toppingust. Kui toppinguga eemaldatakse kogu uue kasvu regioon, siis fimmimisel lõigatakse umbes 75% uuest kasvust – eesmärk on toota neli uut haru kahe asemel ja saavutada sarnane tulemus nagu toppinguga, aga vähema treenimisega.

Fimmi või toppi võib teha ka külgmistel okstel, kui soovid põõsamalisemat taime; peaharul tehes saab taim kõrgemaks.

Super Cropping

Super Cropping (ehk varre vigastamine) on agressiivsem LST versioon: selle asemel, et peaharusid alla siduda, painutatakse oksa, kuni kiud murduvad. Eesmärk pole oks täielikult murda ega koorevigastus tekitada – ta lihtsalt peab painduma.

Selleks rulli ja suru soovitud oksa õrnalt; tunned, millal see hakkab nõrgenema ja lõpuks paindub. Nagu teistegi tehnikate puhul, on eesmärgiks võra ühtlustamine, et valgus jõuaks kõigile pungadele.

3. Autoflower taimede treenimine

Soovitame autolillede puhul kasutada ainult LST tehnikaid. Kui teed seda liiga jõuliselt, võib taimele siiski šokki põhjustada, kuid kui madala stressiga tehnikaid teha aeglaselt ja tasa iga paari päeva tagant, saavutad soovitud tulemuse ilma kasvu mõjutamata. Fast Buds pakub sorte, mis reageerivad ülihästi LST-le, näiteks Gorilla Glue Auto. Ta on väga vastupidav autolill ja suure saagiga. Kui sidud tema külgoksad alla, saad rohkem õitsemiskohti ja suurema saagi.

Kuigi võid kasvatada ka ilma treeninguta, annab LST tehnikate kasutamine rohkem oksi, tihedamad pungad ja suurema saagi. Kuigi kõrge stressiga tehnikaid saab kasutada ka autolillede puhul, EI OLE see soovitatav. Tavaliselt hakkavad autolilled õitsema umbes 4 nädalaga – HST võib kasvu mitmeks päevaks pidurdada. Isegi ainult kaks HST sekkumist kogu vegetatiivse faasi jooksul võib lisada kuni nädala jagu taastumisaega. See mõjutab oluliselt taime kõrgust ning vähendab saagikust.

Kui soovid HST-ga katsetada, vali autolilled, mille õitsemine algab hiljem nagu meie Six Shooter Auto. Lisa-aeg, mida ta vajab küpsemiseks, võib kompenseerida taastumisaja pärast HST tehnikat.

4. Meie soovitatav treeninggraafik autodele

Kui oled kogenud kasvataja, kel on autoflowerid selgeks saanud, tead juba, mis sulle sobib ja mis mitte. Ühte kindlat õigesti töötavat treeningmeetodit või graafikut autodele pole, kuna iga sort reageerib erinevalt. Aga kui oled alles alustamas ja soovid põhijuhiseid, proovige järgmist kava.

• Esiteks, autolilled on tundlikud. Ära pane neile liigset stressi. See algab kohe kasvatusprotsessi alguses – istuta seeme kohe sellesse potti, milles plaanid kasvatuse lõpuni teha. Nii ei pea ümberistutamisel šokki põhjustama, mis võib tugevalt kasvu pärssida.
• Järgmiseks vali, kas kasutad sidumistehnikat või teed ScrOG-võrku. Mõlemat saab kombineerida, aga eesmärk on horisontaalse võra saavutamine ja apikaalse domineerimise murdmine. Kui sul on olemas vajalikud vahendid, kasuta ScrOG-i, kui ei, piisab ka takunöörist, millega aeglaselt ja järk-järgult põhi- ning külgoksi alla siduda, et võra ühtlustada.
• See soodustab pungade ühtlasemat arengut, tugevust ning tihedust. Kui võra on sama kõrge, suunab taim põhikasvuhormooni auksini mitte ainult tipus punga, vaid seda jagatakse kõikide pungade vahel. Lisaks saab taim rohkem valgust ja õhuvahetust. See aitab vältida hallitust ja muid kahjureid ning annab igale pungale rohkem päikesevalgust.

Aga topping?

Enamikele alustavatele kasvatajatele me ei soovita toppingut teha autofloweritel. Kas saab teha? Saab muidugi. Kuid enne kui hakkad nii drastilisi võtteid proovima, peaksid põhjalikult tundma mitte ainult üldist kasvatust, vaid just seda konkreetset sorti, mida plaanid toppinguga töödelda.

Topping võib olla hea viis saagi kasvatamiseks, eriti kui kasutad trellissüsteeme, kuid see võib taime tugevalt stressata ja kasvu pidurdada. Kui tunned end mugavalt toppingutega, siis katseta – ole lihtsalt teadlik, et alati on risk, mis võib lõppsaaki vähendada.

5. Kokkuvõte

Fotoperioodsete taimede puhul võib suurte saakide nimel kasutada nii kõrge kui madala stressiga treenimist. Soovitame algajatel alustada autolillede treenimist LST tehnikatega; kogemuse kasvades võib hakata eksperimenteerima ka HST-ga. Püüa mitte üle pingutada – alati saab hiljem rohkem treenida, aga tehtut tagasi enam ei pööra. Peamine eesmärk on iga korraga teha parem saak ning samal ajal oma kasvatusoskusi parandada ja hoida taimed õnnelikud ning terved.