• 1. Sinsemilla tähendus ja olemus
• 2. Miks on sinsemilla tugevam?
• 3. Sinsemilla ajalugu
• 4. Kas sinsemilla sordid võivad toota seemneid?
• 5. Sinsemilla kkk
• 6. Kuidas tehakse feminiseeritud seemneid?
• 7. Kokkuvõte

Enne sinsemillat kasvatati kanepiseemneid looduses väljas, seega olid enamik õisi täis seemneid. Kui kasvatajad ja tarbijad mõistsid, et emastaimed elavad kauem ja arendavad edasi õisi, kui neid ei viljastata, hakkas sinsemilla järjest populaarsemaks muutuma. Sõna Sinsemilla tähendab "ilma seemneteta" ja seda hakati kasutama tugeva kanepi kohta 70ndatel, kui kasvatajad märkasid, kui potentsed ja paremad olid mittevilljastatud õied.

See termin jõudis kiiresti popkultuuri leksikoni. Oled seda kuulnud reggae laulusõnades ja näinud postritel ning ajakirjade esikaantel. Aga mis teeb seemneteta kanepist nii erilise? Kas see erineb tõesti palju täiesti seemneteta (pristine) õitest? Või on see lihtsalt ülepaisutatud? Loe allpool kõike, mida sinsemilla kohta teadma pead, ja miks tasub kasvatada seemneteta õisi parimate tulemuste saavutamiseks.

1. Sinsemilla tähendus ja olemus

Kui sa suitsetad või kasvatad kanepit, oled ilmselt vähemalt korra kuulnud sõna Sinsemilla. Sinsemilla on hispaania keelest pärit sõna, mis tähendab ilma (“sin”) ja seemneteta (“semilla”), seega erinevalt levinud arvamusest pole tegu mingi konkreetse kanepisordiga, vaid see on lihtsalt kanepi õisik, mida pole isastaimede poolt tolmeldatud.

Seda sõna kasutati varem kirjeldamaks eriti tugevat kanepit, kuid ajapikku selgus, miks seemneteta kanep on tugevam ning praegu kasutatakse seda mõistet feminiseeritud seemnete iseloomustamiseks.

Nii et kui soovid tänapäeval kasvatada sinsemilla kanepit, on see väga lihtne – tuleb lihtsalt kasvatada feminiseeritud kanepiseemneid.

2. Miks on Sinsemilla tugevam?

Nagu sa ilmselt tead, on kanepitaimed dioilised, mis tähendab, et võivad olla kas isased või emased. Kui looduses isastaimed vabastavad tolmu, jõuab see lõpuks emastaimedeni, viljastades neid ning tulemuseks tekivad seemned. See pole just halb, kui oled aretaja, kuid kui soovid neid õisi tarvitada, pole ideaalne emastaimi tolmeldada, sest tolmeldatud taimed kasvavad lühemat aega ja kulutavad palju energiat seemnete tootmiseks, selle asemel et küpsete õite ja vaigu kasvatamisele keskenduda. Seetõttu sisaldavad Sinsemilla (seemneteta) õied rohkem kannabinoide ja terpeene, mis annab palju tugevama efekti.

Küsi endalt: Miks üldse kanepitaimed toodavad fütokemikaale? Kannabinoidid ja terpeenid, mida kasutame nii meelelahutuslikult kui ka meditsiiniliselt, täidavad kanepitaimedes väga konkreetseid rolle. Lõpuks on need justkui keemiline kaitse, mis aitab taimel erinevate stressidega toime tulla ja ellu jääda. Need spetsialiseerunud molekulid, mis kuuluvad sekundaarsete metaboliitide hulka, aitavad neelata UV-kiirgust, peletada taimtoidulisi ja tõrjuda kahjureid. See kõik aitab kaasa lõppeesmärgile – paljunemisele. Kui taim on tolmeldatud ehk viljastatud, pole tal enam nii suurt vajadust neid fütokemikaale toota, sest taime eesmärk on täidetud. Muidugi peab ta teatud koguse tootmist jätkama seemnete kaitsmiseks. Kuid vaiguproduktsioon väheneb pärast tolmeldamist, mistõttu õite kvaliteet inimese jaoks langeb. 

3. Sinsemilla ajalugu

Aastaid enne seda, kui kanepikasvatus populaarseks muutus, imporditi kanepit ebaseaduslikult eri riikidest. “telliskivikanep”, mis pressiti briketiks, pärines tavaliselt Mehhikost ning tol ajal polnud enamikul kasvatajatest kanepi kohta väga palju teadmisi ja kasvatamine polnud kuigi arenenud, nii et enamik tarbijaid ei teadnudki, et nad ei tarvita head kanepit.

Need Mehhikost pärit õied olid sageli täis seemneid, sest tol ajal ei teatud tolmeldatud ja tolmeldamata õite erinevust, kuid kui kasvatajad sellest aru said ning teadmine levima hakkas, hakati mees- ja emastaimi eraldama. Arvatakse, et sõna sinsemilla sai alguse 1970ndatel, kui kanepikasvatus muutus üha populaarsemaks USAs ja Euroopas ning seda hakati kasutama, et eristada "uut" kanepit vanast ning seetõttu arvati, et tegu on uue sordiga. 

Aja jooksul saadi aru, et tugevam kanep pärines samast taimeliigist, kuid kasvas teatud viisil, mis välistas tolmlemise, mistõttu hakati taimi eraldi kasvatama. Kui sisekasvatus muutus levinumaks, muutus ka taimede eraldi hoidmine tunduvalt lihtsamaks.

Mõned aastad hiljem, umbes 1990ndatel, said aretajad aru, et on võimalik toota feminiseeritud seemneid, mis tähendab, et kõik neist seemnetest kasvavad taimed on Sinsemilla ning see lihtsustas inimestel kodus tugeva kanepi kasvatamist. Tänapäeval pole sõna Sinsemilla enam eriti levinud, sest “Sinsemilla” seemned on saadaval enamikus seemnepankades ning enamasti müüvad seemnepangad vaid feminiseeritud seemneid.

4. Kas Sinsemilla sordid võivad toota seemneid?

Kahjuks jah, sinsemilla kanepitaim võib tolmelda iseennast ning seda nimetatakse hermafrodiidiks. On mitmeid põhjuseid, miks taim võib muutuda hermafrodiidseks, levinumad neist on stressiolukorrad. Isegi kui ümbruses pole ühtki isast taime, võib taim siiski moodustada tolmukotte, kui ta tajub tugevaid stressoreid nagu karm tuul, külm ilm või liiga paljude lehtede eemaldamine.

Põhjus, miks taim hakkab tolmukotte tootma, on see, et tugev stress paneb taime arvama, et see on suremas. Taim üritab säilitada oma elu ja geneetikat, et liik ei kaoks jäädavalt, sest iga elusolend tahab ellu jääda ning taimedel on selleks omapärased lahendused. Mõned geneetilised liinid taluvad stressi paremini kui teised, mistõttu on oluline osta seemneid usaldusväärsest allikast. 

5. Sinsemilla KKK

Millisest strain'ist tuleb sinsemilla?

Lihtsalt öeldes – kõik strain'id saavad olla sinsemilla, kui neid ei tolmeldata.

Nagu eelnevalt selgitatud, ei ole sinsemilla mingi kindel strain, vaid viitab kõikidele kanepisortidele, mida kasvatatakse eemal isastaimedest ja mida pole tolmeldatud, seega tähendab sinsemilla iga kanepit, mis ei sisalda seemneid.

Mis on peamised erinevused sinsemilla ja tavaliste seemnete vahel?

Põhimõtteliselt on sinsemilla feminiseeritud seemned, mis annavad emastaimed, ja tavalised seemned võivad anda nii isas- kui ka emastaimi. Siin on tabel, mis aitab selgusele jõuda.

Kas sinsemillat saab suitsetada?

Jah, tegelikult suitsetas iga kanepitarbija varem sinsemillat, enne kui feminiseeritud seemned olemas olid – loomulikult võid!

Kust saab osta sinsemilla seemneid?

Varem oli sinsemilla seemneid (põhimõtteliselt feminiseeritud seemned) üsna raske leida, kuid tänapäeval on neid saada enamikus seemnepankades.

6. Kuidas tehakse feminiseeritud seemneid?

Kuna me nüüd teame kõike sensimilla kohta ja et see sisuliselt tähendab feminiseeritud kanepitaime, siis uurime, kuidas aretajad feminiseeritud seemneid valmistavad.  Aretajal peavad olema taimed, mille kohta ta teab, et need on 100% emased. Kutsume need taimed (emased grupp üks). Kõik need taimed tuleb panna õitsema. Seejärel tekitab aretaja (emased grupp üks) taimedele stressi, et sundida neid tolmukotte tootma.

Kui tolm on kogutud (emased grupp üks) taimedelt, viib aretaja selle täiesti teise tuppa teiste emastaimedega, kutsume need (emased grupp kaks). Ka nemad on hakanud õitsema ning kasvanud normaalselt ilma stressita.

Kasutades väikest pintslit, kannab aretaja tolmu hoolikalt taimede õitele. Kui tolm on püstolitele kantud, märgitakse oks sildiga, et oleks teada, millistel okstel on seemned ja millistel ainult õied. (Emased grupp kaks) taimedest tulevad seemned on 100% feminiseeritud.

7. Kokkuvõte

Kuigi tänapäeval seda nime enam eriti ei kasutata, on feminiseeritud seemneid ülilihtne leida ja nende kasvatamisel saad just sinsemilla õied.

Nüüd, kui tead täpselt, mis on sinsemilla, haara seemned ja hakka kasvatama!

Välised allikad

1. Kanepi tugevuse muutused viimase kahe aastakümne jooksul (1995-2014). - Elsohly, Mahmoud & Mehmedic, Zlatko & Foster, Susan & Gon, Chandrani & Chandra, Suman & Church, James. (2016).
2. Uued trendid kanepi potentsuses USA-s ja Euroopas viimase kümnendi jooksul (2008–2017). - Chandra, Suman & Radwan, Mohamed & Majumdar, Chandrani & Church, James & Freeman, Tom & Elsohly, Mahmoud. (2019).