Orgaanilised teed kanepile: kuidas valmistada ja kasutada kompostiteesid

• 1. Mis on kompostitee?
• 2. Orgaaniliste teede eelised
• 3. Kompostitee koostisosad
• 3. a. Kompost
• 3. b. Toit ja toitained
• 3. c. Hapnik
• 4. Mis on anaeroobsed mikroobid ja miks need taimele kahjulikud on?
• 5. Lihtne kompostitee retsept kanepile
• 5. a. Tee ise kompostitee
• 6. Bakteriaalne vs seenteeteed
• 7. Kuidas valmistada orgaanilist kompostiteed samm-sammult
• 8. Kuidas kasutada kompostiteed
• 9. Kas kompostiteed võib kombineerida sünteetiliste toitainetega?
• 10. Idanditeed (sst)
• 10. a. Kuidas idanditee töötab?
• 10. b. Millised seemned sobivad idanditee valmistamiseks?
• 10. c. Kuidas teha sst-d?
• 11. Kokkuvõte

Orgaanilisi teesid kasutatakse mahedal kasvatamisel ning see on odav ja tõhus viis kanepitaimede toitmiseks ilma väetisi ostmata. Teesid saab valmistada heast kompostist, need sisaldavad toitaineid ja kasulikke mikroorganisme, mis toetavad taimede kasvu ja kaitsevad taime haiguste eest.

1. Mis on kompostitee?

Kanepi kompostitee on vedelik, mille saate, kui leotate komposti vees; kompostis olevad toitained jõuavad lõpuks vette ning tulemuseks on midagi orgaanilise vedelväetise sarnast, kuid see väetis on täis kanepile kasulikke mikroorganisme ja toitaineid.

See toimub, kuna kompost on täis kasulikke mikroorganisme ja toitaineid ning komposti vees leotades tõmbad need vette. Eesmärk on elavdada taimede kasvu ja kaitsta neid haiguste eest, varustades neid toitainete, kasulike bakterite ja seentega – seda kas lehekaudselt või substraadi kaudu.

Orgaanilised kompostiteed on kanepimaailmas suhteliselt uued, kuid populaarsuse puudumisest hoolimata on see suurepärane viis taimede kasvu turgutamiseks mahekasvatuses. Pea meeles, et kompostiteed ei asenda kõiki kanepile vajalikke toitaineid, kuid on suurepärane täiendus mahekultuurile.

2. Orgaaniliste teede eelised

Nagu eelpool mainitud – teesid ei tohiks kasutada toiteainete alternatiivina, kuid need aitavad elavdada mikroorganismide elu su mullas ja toidavad taimi, kui pinnas hakkab toitainetest tühjaks saama. Nii toidad sa taimi otse ja hoolitsed mullas olevate mikroorganismide eest, mis lõhustavad ja muudavad toitained kanepile omastatavaks.

Kasvu suurendamine

Kompostiteed elavdavad mikroobide tegevust mullas ja parandavad toitainete omastamist – see toetab juurte kasvu, hoiab taimed hästi toidetuna ja pinnase toitaineterikka. Mikroobid teevad kogu „raske töö” sinu eest – nad muudavad toitained biokättesaadavaks, et taimed saaksid neid tõhusamalt kasutada endale sobival ajal, mitte kõik korraga. 

Mürkainetevaba

Sünteetilistest väetistest erinevalt on kompostiteed 100% orgaanilised, sest kasutad ainult looduslikke allikaid, mis teeb sinu tee keemiliste ainete ja pestitsiidide vabaks.

Mulla parandamine 

Korrektse valmistamise korral on sinu kompostitee hästi õhustatud, seega kastmisel aitab see mulda õhutada ja vee sidumist parandada, luues tervislikuma kasvukeskkonna juurtele.

Kaitse haiguste vastu

Kasulikud mikroorganismid suurendavad taimede immuunsust ning suurendavad vastupanuvõimet enamike haiguste suhtes. Samuti tekitavad need mikroorganismid barjääri, mis aitab võidelda kahjulike bakteritega.

Odav ja tõhus

Enamik komposti koostisosi on kergesti leitavad – sageli juba kodus olemas – ja seetõttu on tegemist väga odava ja tõhusa viisiga oma mahekasvatusest rohkem kasu saada.

3. Kompostitee koostisosad

Enda kompostiteede valmistamine võib olla veidi segadusttekitav, kuna valida on nii palju variante, kuid pea meeles, et vajad kolme põhielementi:

• Usisõnniku
• Toit ja toitained
• Hapnik

Kompost 

Kõigi kompostiteede baasiks on kvaliteetne, terve kompost, milles on palju mikroorganisme ja toitaineid. Hea komposti saamine võib võtta kaua aega, seega, kui sul pole komposti käepärast, saad seda ka kohalikust aianduskauplusest. Kui võimalik, väldi loomasõnnikust valmistatud komposti, sest see võib sisaldada E. coli baktereid. Kääritamisprotsess hävitab küll osa patogeene, kuid targem on olla ettevaatlik.

Toit ja toitained 

Toit ja toitained on need, millega tood komposti peale taimele vajalikud toitained ja toidu mikroorganismidele. Kui kompost on piisavalt hea, ei pea midagi lisama, kuid kui tahad teed täiustada või arvad, et su kompost pole piisav, võid lisada järgmisi tooraineid. Vali just need, mis sulle sobivad.

Melass (väävlivaba)

Melass toimib toiduallikana mikroorganismidele tees kääritamise ajal.

Merevetikas või kelp

Merevetikas või kelp on seente kasvamise perioodil toiduallikaks ning pakub toestuspinda seentele arenemiseks.

Usisõnniku

Usisõnnik on orgaanilise materjali seedimise tulemusel ussilt saadud toode. See sisaldab palju lagundatud toitaineid, mis on taimedele kohe omastataval kujul ning toovad kaasa mikroorganisme. Usisõnnik töötab sarnaselt heale kompostile, mis sisaldab kasulike mikroobide konsortsiumi – vahe seisneb struktuuris ja toitainete sisus. Kompost on tihedam ja teeb mulla raskemaks, mis võib viia ülekastmiseni. Usisõnnik on rikas huumuse poolest ja aitab mulda õhustada, samal ajal niiskust hoides.

Kobras- või lindude väetis

Olenevalt sellest, kas valmistad teed kasvu- või õitsemisfaasi jaoks, tuleb kasutada vastavat tüüpi väetist: osa neist on lämmastikurikkad, osa fosfori- ja kaaliumirikkad. Vali neid hoolikalt, vastavalt sellele, mida pead lisama. Mõlemad koostisosad aitavad tugevdada taime immuunsüsteemi ning toetavad seente arengut.

Hapnik 

Hapnik on orgaaniliste teede valmistamisel oluline, sest võimaldab mikroorganismidel vohata. Mikroorganismid vajavad rohkem hapnikku, kui vesi looduslikult sisaldab, seetõttu vajad korralikku õhupumpa ja õhukivi.

4. Mis on anaeroobsed mikroobid ja miks need taimele kahjulikud on?

Hapniku tähtsus kompostitee valmistamisel on seotud mikroobide populatsiooniga. Kui leotad kompostiteed 24 tundi või kauem ilma õhukivita, muutuvad mikroobid anaeroobseteks ehk nad elavad ilma hapnikuta. Anaeroobsete mikroobide puhul tunned tugevat läppunud lõhna, meenutades ammoniaaki või riknenud mune – kui tunned sellist lõhna, vala tee KOHE minema ja alusta otsast peale!

Anaeroobsed mikroobid on 90% aeglasemad kui tavalised aeroobsed mikroobid ning võivad põhjustada taimedele lämmastiku lukkustamist, mis on vegetatiivses faasis suur probleem. Anaeroobsed mikroobid on samuti potentsiaalselt mürgised ja võivad taimedele suures koguses tõsist kahju teha või neid isegi tappa. Kompostitees soovid sa hoopis aeroobseid mikroobe – kui teed on kääritamise ajal kogu aeg hästi õhutatud, õnnestub tee ja tulemused on kasulikud. 

5. Lihtne kompostitee retsept kanepile

Siin on meie soovitatud kompostitee retsept: üks kasvufaasile ja teine õitsemisfaasile. Nagu mainitud – kasutada võib mida iganes, peaasi et taim saab vajaliku kätte.

Pea meeles, et teesid kasutatakse mulla turgutamiseks, seega kasvata mahe-muutmullas või toida kanepit orgaaniliste toitainetega, kuna teed EI ASENDA toitaineid. Veendu, et vesi oleks õige temperatuuriga (vahemikus 10–25°C) ning vee pH jääks 6,0–7,0 vahele.

Tee ise kompostitee 

Siin on tabel, mis aitab kanepi vegetatiivses staadiumis head kompostiteed valmistada. Kasvufaasil ja õitsemisfaasil on retsept sarnane, aga sisse tulevad erinevad mineraalid. Kui sul on saadaval hea kompost, pole vaja muud lisada, kuid kui seda pole või kuskilt ei leia, kasuta mis tahes lämmastikurikkaid väetisi või jahu, et pakkuda kanepile vajalikku lämmastikku.

Pea meeles, et see retsept on mõeldud kanepiseemnete orgaanilisse muutmullasse istutamisel. See on lihtne retsept ja saad seda täiustada vastavalt oma taimede vajadustele. Pole vahet, millist väetist või jahu kasutad, peaasi, et see oleks lämmastikurikas ja fosfori/kaaliumi sisaldus oleks madalam.

Nagu näha, on mõlemad tabelid sarnased – ainus erinevus on mineraalides, mida juurde lisad. Õitsemisfaasis vajab kanep rohkem fosforit ja kaaliumi, seega lisa pruulides fosfori- ja kaaliumirikkaid väetisi või jahu.

Pea silmas, et kompostiteesid nimetatakse sageli ka kompostiekstraktideks, kuid kui kasutad väetist, melassi, merevetikat jms, siis on tegemist aerutatud kompostiteega.

Soovi korral lisa oma teesse ka mikoriisat, seeläbi annad juurtele kasulikke seeni ja parandad veelgi juurestiku arengut.

6. Bakteriaalne vs seenteeteed

Kompostiteed pruulides on sul kaks suunda: bakteriaalne või seenteete. Kanepi jaoks sobib paremini bakterite ülekaaluga tee. Kõik taimed vajavad küll baktereid ja seeni, kuid enamus taimi vajab erinevaid proportsioone ning ühte retsepti ei saa rakendada kõigile.  

Näiteks puud, põõsad, püsikud ja pikal kasvuperioodil taimed eelistavad seenteülekaaluga teesid. Lilled ning köögiviljad saavad rohkem kasu bakterteedest ning kuna kanep on viljataim, sobib talle samuti kõige paremini „bakteriteed”.

Kuidas vältida seenteeed?

Meie jaoks õnneks on keeruline valmistada tugeva seente ülekaaluga teed, see nõuab spetsiifilisi tingimusi (nt süsivesikute allikas nagu kaer). Samuti kestab seenetee pruulimine kuni nädala. Bakteriteed peaksid valmima 24 tunniga – kui tee lõhnab magusalt ja veidi mullaselt, on see valmis. Lõhn meenutab vihmast päeval poriga segatud magusat teed. 

7. Kuidas valmistada orgaanilist kompostiteed samm-sammult

Kui kõik vajalik on olemas, on tee valmistamine lihtne! Siin on 5 lihtsat sammu tervete ja rõõmsate taimede jaoks. Vajad:

• Ämber 
• Õhukivi
• Õhupump
• Võrk-kott 

Samm 1

Enamikus linnades sisaldab vesi kloori, mis võib tappa mikroorganismid. Sõltuvalt veest jäta see päikese kätte või lase 48 tundi õhustada, enne kui hakkad teed valmistama.

Samm 2

Enne teevalmistamist uuri läbi, millal sul seda vaja on, sest tee valmib 24–36 tunniga. Ära jäta teed kauemaks kääritama, sest kui mikroobid arenevad, võib hapnik otsa saada ja nad hakkavad surema.

Alusta protsessi ainult siis, kui kasutad teed 36 tunni jooksul pärast valmimist. Näiteks kui kasutad taimede pritsimiseks, ajasta pruulimine nii, et saad pritsida, kui tuled on väljas või taimed ei saa otsese päikese käes olla.

Samm 3

Pärast vee kloorist puhastamist kontrolli ja reguleeri vee pH-d, mis peaks jääma vahemikku 6,0–7,0 (sama, mis mullal). Arvuta vajamineva tee kogus, seeläbi valid õige ämbri suuruse.

Kui ämber olemas, ühenda õhupump õhukiviga ja lase tee korralikult õhutada, et mikroorganismid saaksid hingata. Vajad 400-mikronilist võrkkotti koostisosade jaoks, kuid hädavajalik see pole – vajadusel võib kasutada ka puhast sukkpüksipaari.

Samm 4

Nüüd, kui kõik on valmis, täida ämber veega, lahusta otse vees melass, lisa koostisosad võrkkotti, pane õhukivid vette ja alusta pruulimist. Täpse kestvuse teadmiseks kontrolli vee temperatuuri – siit aitab järgmine tabel.

Pea ka meeles, et 23 tunni möödudes tuleb võrkkott eemaldada; näiteks kui vesi on 10°C, eemalda kott 24 tunni pärast ning pruuli veel 48 tundi edasi. Kui pruulitud, on tee kasutamiseks valmis. Järgmised sammud leiad altpoolt.

8. Kuidas kasutada kompostiteed

Orgaanilisi teesid võib kasutada täis- või lahjendatud kujul vahemikus 1:20 ehk minimaalselt 100 ml teed 2 l vee kohta. Võid kasutada teed juurte kastmisel või lehepritsina. Lahjendada pole kohustuslik (orgaanilised teed ei põhjusta ületoitmist), kuid lahjendamisega säästad teed.

Kompostitee jaoks pole kindlat toitmisgraafikut, kuid õnneks orgaanilised teed ei ületoida kanepitaimi. Kasuta igal ajal, kui näed, et taimed vajavad toitu või soovid elavdada mullas mikroelustikku. Kompost ja toitained, mida tee tegemisel kasutasid, ära viska – võid need „teekotist” välja võtta ja taimedele pealisväetisena multšida, nii ei lähe midagi raisku.

9. Kas kompostiteed võib kombineerida sünteetiliste toitainetega?

Paljud kasvatajad ei ole avastanud orgaanika eeliseid ja arvavad, et tuleb valida sünteetika või orgaanika vahel, kuid see pole üldse nii – saab kasutada mõlemat! Seda nimetatakse sünergiliseks kasvatamiseks. Mikroobid võivad aidata isegi sünteetiliste väetistega kasvatajaid, sest kompostitee mikroobid toimivad pH-puhvrina. Suur ja stabiilne mikroobide populatsioon võimaldab taimi toita palju laiemas pH vahemikus. Paljud kasvatajad ei vajagi pärast kompostiteede kasutamist enam pH pliiatsit. Nii kaua, kui kastmisvee pH jääb vahemikku 5,8–7,5, saavad mikroobid toitaineid omandada. 

Samuti pole vaja karta, et mikroobid surevad ära sünteetiliste väetiste tõttu, sest teedesse tuleb nii palju mikroobe, et väetistel on neile vähe mõju.

10. Idanditeed (SST)

Teine orgaaniline tee, mis sobib kanepi kasvatamiseks, on idanditee ehk Sprouted Seed Tea (SST). Viimastel aastatel on selle populaarsus plahvatuslikult kasvanud tänu lihtsale ja kiirele valmistamisele ning tõhususele. 

Idandeid on kasutatud tuhandeid aastaid mitmete iidsete rahvaste poolt toidulisandina, mis pakub ohtralt tervisehüvesid. Alles viimastel aastakümnetel on lääs hakanud hindama idandite tõhusust. Täis kasulikke valke, ensüüme, aminohappeid, vitamiine, mineraale ja antioksüdante - idandid on suurepärane toidulisand ja tee kujul nende kasulikkust saab rakendada ka maheaias.

Kanepi kasvatamisel võib idanditee (SST) olla looduslikuks toitaineallikaks sünteetiliste väetiste asemel. Tee annab kanepile vajalikud toitained kasvuks ja arenguks, vältides samas võimalikke keemilisi kahjustusi. SST sisaldab ka giberelliinhappeid – taimekasvu stimuleerivaid fütohormoone, mis mõjutavad mitmeid olulisi kanepi kasvuprotsesse. Need hormoonid on võtmetähtsusega järgmistel juhtudel:

• Rakutootmise stimuleerimine
• Trichoomide arengu turgutamine
• Õitsemise algatamine ja õiepungade areng
• Juurte tervis ja kasv
• Keskkonnastressi vähendamine

Idanditee valmistamine on lihtne ja valmis vähem kui 72 tunni jooksul algusest lõpuni. Kõiki seemneid siiski kasutada ei saa, sest erinevatel liikidel on erinev toiteväärtus.

Kuidas idanditee töötab?

Idandamiseks on vaja teatud tasakaalu niiskuse, õhu ja temperatuuri vahel. Protsessi käigus toimuvad biokeemilised reaktsioonid, kus makrotoitained lõhustatakse ja mikrotoitainete omastavus suureneb oluliselt. Idandid pakuvad palju rohkem kui nende leotamata või välja kasvanud versioonid. Sellist toiteväärtust soovimegi oma taimede toidugraafikus kasutada.

Millised seemned sobivad idanditee valmistamiseks?

Idanditeeks võib kasutada mitmeid teravilju ja kaunvilju. Igal neist on erinev toitainete profiil ning neid võiks kasutada vastavalt taime kasvustaadiumile. Peamised neli valikut:

• Oder
• Lutsern
• Mais
• Läätsed

Oder

Idandatud oder on täis kasulikke ensüüme ja sisaldab ohtralt giberelliine ning vitamiine, mineraale, aminohappeid ja toitaineid. Kasutada saab nii tervet kui linnastatud otra – viimane on juba idanemisfaasi läbinud, seetõttu on valmistamine kiirem.

Odratee ensüümid on ideaalsed juurestiku arendamiseks ja tugevdamiseks. Nad lagundavad surnud juuri (parandades toitainete omastamist ja mullatoitu), aitavad juurtel seista ka seenhaiguste vastu. See on kasulik kasvatajatele, kes otsivad orgaanilist viisi, et võidelda juurehaigustega nagu Pythium või fusarium. Odratee on parim kord nädalas vegetatiivse kasvu ajal, võib vahel harva kasutada ka õitsemisel.

Lutsern

Lutsern annab vägeva alguse SST-le. See sisaldab palju rohkem triakontanooli kui teised seemned ning lisaks kõik tavapärased ensüümid, vitamiinid ja valgud. Triakontanool suurendab oluliselt klorofülli hulka lehtedes, tõstes fotosünteesi kiirust.

Lutsern soodustab tugeva juuremassiga arengut, saab aidata lühendada sõlmevahet ning sobib eriti hästi üleminekul kasvufaasilt õitsemisele. Kuna lutsern on väga tugev (tehniliselt kaunvili), lahjenda seda segus poole võrra või kasuta poole vähem seemneid kui tüüpreseptides.

Mais

Mais (ehk maisiterad) on parim tsütokiniinide allikas kõigi teravilja-idandite puhul. Need hormoonid on tähtsad taimerakkude korrastamisel ja struktuuri loomisel. Tsütokiniinid stimuleerivad varte ja lehtede kasvu ning toetavad juure funktsioone toitaine signalisatsioonis ja omastamises. Need soodustavad paksemat varrekasvu ja külgpungade arvu, mis võib lõpuks tõsta saaki. Maisitee lisa toidugraafikusse viimase kahe nädala jooksul vegetatiivses kasvus ning jätka kuni õitsemise viienda nädalani.

Läätsed

Läätsed (samuti muud kaunviljad nagu kikerherned või oad) sisaldavad kõrgeimat auksie sisaldust kõikidest SST-dest. Auksiinid on põhiline kanepi kasvuhormoon ning vajalikud erinevate regulatiivsete protsesside jaoks. Suurem osa kaunviljadest annab auksine, kuid läätsed on kõige produktiivsemad tänu oma väiksusele. Läätsedest tee sobib kasutada teise kasvunädala algusest kuni eelviimase õitsemisnädalani.

Kuidas teha SST-d?

Esmalt vajad:

• 28 g valitud seemneid, teravilja või kaunvilja (lutserni puhul 14 g)
• Puhast, kloorita vett
• Metallist sõela ja marlit
• Mikserit
• Klaaspurki
• 1/2 spl vetikajahu

Seejärel:

• Loputa seemned sõelas hoolikalt
• Puhastatud seemned pane purki, leota neid üle öö puhtas vees ja pooles teelusikas vetikajahu
• Pärast vähemalt 10-tunnist leotamist nõruta ja loputa veelkord
• Pane seemned tagasi purki – niisked, kuid mitte märjad
• Kata purgiava marliga ning kinnita kummiga, aseta purk külili, et seemned puutuks rohkem kokku õhuga
• Loputa seemneid kaks korda päevas, kuni idud on seemne pikkused (2–3 päeva)
• Püreesta idud mikseris 300 ml puhta veega
• Kurna vedelik välja, paberimass lisa komposti või pealisväetiseks
• Lahjenda vedelik umbes 10 liitri veega ja kasuta taimede kastmiseks

11. Kokkuvõte

Kompostiteed on üks parimaid viise parandada mahepõllunduses kasvatatud kanepit, need kasutatakse tavaliselt turgutuseks, kui muld hakkab toitainetest tühjaks saama või soovid mulla eest hoolitseda. See on lihtne ja tõhus meetod, mida võiksid proovida kõik mahekasvatajad. Kompostiteed pakuvad toitu nii taimedele kui ka kasulikele mikroorganismidele substraadis, seega väldi keemiliste toodete kasutamist, et mikroorganismid paljuneksid. Pea meeles, et mikroorganismid on elusolendid – seega pead looma neile head kasvuolud.

Nagu mainitud, on siinsed mikroorganismid kasulikud – neid ei tohiks segi ajada kahjulike mikroorganismidega, mis võivad kanepit nakatada. Mõlemad on mikroorganismid, kuid kasulikud elavad taimedega sümbioosis, parandades vee ja toitainete omastamist, samal ajal kui kahjulikud toovad haigusi ja patogeene. Kahjulikud mikroorganismid võivad tugevdada ja välja tõrjuda kasulikke, seega hoolitse selle eest, et tingimused oleksid õiged ja kasulikud mikroorganismid hoitud ja toidetud, et nad saaksid võidelda, kui kahjulikud püüavad su kasvatusele ligi pääseda. Samuti tasub lisada mikroorganisme iga 7–10 päeva tagant, et substraat oleks terve. Kontrolli regulaarselt ka kahjurite olemasolu, et vältida probleeme kasvu vältel.

Kui sul on kogemusi kompostiteede ja mahekultuuride kasvatamisel, jaga oma nõuandeid ja nippe teiste kasvatajatega allolevas kommentaariumis!

Välisallikad

1. Kompostimise parameetrid ja komposti kvaliteet: kirjanduse ülevaade. - Azim, K & Soudi, Brahim & Boukhari, S & Périssol, Claude & Roussos, S & Thami-Alami, Imane. (2020). 
2. Orgaaniliste jäätmete ringlussevõtt kompostimise kaudu: protsessi efektiivsus ja komposti kasutamine põllumajanduses. Agronomy. - Sayara, Tahseen & Basheer-Salimia, Rezq & Hawamde, Fatina & Sánchez, Antoni. (2020).