Lehesprei juhend kanepitaimedele

• 1. Mis on lehesöötmine ja lehesprei?
• 2. Millal on parim aeg teha lehespreid või lehesöötmist?
• 3. Millal kasutada lehespreid?
• 4. Lehesprei piirangud
• 5. Millist spreipritsi kasutada?
• 6. Kodused lehesprei retseptid
• 7. Parimad nipid lehesprei tõhususe tõstmiseks
• 8. Traditsioonilise kastmise selgitus
• 8. a. Lehesöötmine vs. tavaline kastmine
• 8. b. Lahendus: kasuta mõlemat!
• 9. Lehesöötmise kiirküsimused
• 10. Kokkuvõte

Ära aja segamini lehesprei tegemist lehesöötmisega – esimene tähendab lihtsalt iga lahuse pihustamist, mida sageli kasutatakse putukatõrjel või taimehaiguste ennetamisel fungitsiidi või insektitsiidiga, kuid lehesöötmine tähendab makro- ja mikroelementide andmist taimedele, pritsides toitelahust otse lehtedele. See muudab lehed tugevamaks ning võimaldab puudujääke kiiremini parandada. Paljud kasvatajad usuvad, et lehesöötmine võib olla parem kui tavaline toitesüsteem kanepiseemnetele, kuid kas see vastab tõele?

1. Mis on lehesöötmine ja lehesprei?

Lehesöötmine tähendab lehtede pihustamist toitainelahusega mulla kastmise asemel ning see on kiire ja tõhus viis toitainepuuduste lahendamiseks. Lehed omastavad toitaineid tunduvalt kiiremini kui juured, ehkki neile seab piiranguid õhulõhede (stoomide) suurus. Lehesöötmine sai tuntuks 1950ndatel, kui Michigan State ülikooli teadlased avastasid, et lehed on ülitõhusad toitainete omastajad. Kõik, mida nad omastavad, on väikestes kogustes võrreldes substraadi kastmisega, kuid omastamise efektiivsus ulatub umbes 95%-ni.

Vaatamata teadlastele ei ole kõik kasvatajad ühel meelel – sageli puudub lehesprei toodetel n-ö märgajafunktsioon (surfaktant), mis aitaks lahusel lehtedel kauem püsida. Selle puudumisel tilgub toitainelahus kohe alla lehtedelt ja teda ei jõua leht imendada, vaid see jõuab juurteni. Seega aitab lehesöötmine toetada toitainevaegustega taimede tervist, kuid ei tohiks asendada regulaarset kastmist.

Lehesprei

Lisaks toitespreile on olemas ka lehesprei, millega kantakse taimedele fungitsiide või insektitsiide, et võidelda hallituse, kahjurite või taimehaiguste vastu. Peamine erinevus ongi kasutuseesmärgis ja sageduses: üks toidab, teine kaitseb haiguste ja putukate eest.

2. Millal on parim aeg teha lehespreid või lehesöötmist?

Kui kasvatad õues, siis parim lehesprei aeg on vara hommikul või hilja õhtul, kuna siis on taimede poorid (stoomid) kõige avatumad; sises kasvatuse korral pritsi taimi 1–2 tundi enne valguse kustumist või süttimist, kuna just siis on poorid lahti ja toime kõige kiirem.

Pea meeles, et otsese päikesevalguse käes lehespreid teha ei tohi, sest vee tilgad võivad luua „läätseefekti“, mis kõrvetab lehed ja rikub toitainete kvaliteedi.

3. Millal kasutada lehespreid?

Nagu mainitud, lehesöötmine ei asenda mullast väetamist, kuid teatud olukordades võib see olla parem lahendus. Kolm peamist olukorda:

Piiratud toitainete omastamine juurte poolt

Kui juured ei saa toitaineid kätte (näiteks mulla liiga kõrge või madal pH, temperatuuri stress, liigne/puudulik mullaniiskus, juurehaigused, kahjurite kahjustus), on lehesöötmist mõistlik kasutada.

Näiteks muutub mullas toitainete kättesaadavus raskeks, kui pH tase on paigast ära. Siis aitab lehesöötmine, kuni mulla pH saab korda.

Toitainete puudus

Lehesprei on väga tõhus meetod puudujääkide kiireks lahendamiseks, sest lehtede kaudu saab taim kuni 95% toitaineid – see on 8–9 korda tõhusam kui juuromastamine. Hea ajutine lahendus.

Lehesöötmise stimulaatorid ja kasvu kiirendid

Lehesöötmine võimaldab anda taimedele kindlal kasvufaasil kiiresti spetsiifilisi toitaineid või vitamiine, näiteks kasvu stimulaatorite või väetiste kujul. Lisaks makro- ja mikroelementidele aitavad stimulaatorid ja kasvu soodustajad parandada ka lehtede ja okste tervist, suurendades saagikust ja kvaliteeti.

Lehespreid kahjurite ja hallituse vastu

Lehesprei on efektiivseim meetod ennetada ja hävitada kahjureid ning haigusi, nagu lehetäid ja jahukaste. Neemiõli on üks populaarsemaid looduslikke toimeaineid – see toimib nii ravi kui kaitse-eesmärgil ning on 100% looduslik ja lisaks seenetõrjevahend.

Paljud kasvatavad kasutavad neemiõli või sarnaseid tooteid ning segavad seda vahel aaloemahlaga ja emulgaatoriga (nt kaaliumsilikaat), et õli lahustuks vees. Sellist lahust võib kasutada ühe nädala jooksul vegetatiivses faasis, et tugevdada taimi ja suurendada vastupidavust haigustele ning kahjuritele, kuid õitsemise ajal pole see soovitatav, sest mõjutab pungade maitset ja aroomi.

Insektitsiidse seebiga lehesprei (nt kaaliumseep) on samuti hea looduslik lahendus kahjurite tõrjumiseks, eriti lehetäide vastu. Neemiõli ja kaaliumseebi segamine annab veelgi tõhusama lahenduse, hävitades kahjureid ja ennetades uusi rünnakuid.

Lisaks neemile ja kaaliumseebile saab kasutada looduslikke komponente, nagu Cayenne’i pipar, kaneeliõli või küüslauk, mis tapavad patogeene ja kahjureid taimedele kahju tegemata. Kui ei soovi ise segusid valmistada, leiab looduslikke lahuseid ka kasvupoodidest.

4. Lehesprei piirangud

Nüüd, kui tead, kuidas ja millal teha lehespreid, tuleb arvestada ka selle piirangutega – sööda tõhususest ja kiirest toimest hoolimata on lehespreil ka varjuküljed:

Piiratud toitainekogus

Lehespreiga ei kata kogu taimede toitainevajadust, seetõttu tuleb substraati ikka perioodiliselt kasta toitelahusega.

Lehepõletus (ehk fütotoksilisus)

Tugeva toitelahuse pihustamisel võib tekkida lehepõletus, sest aurustudes jätab lahus toitained lehtedele.

Kulu ja sagedus

Lehepõletuse vältimiseks tuleb kasutada väiksemaid doose ja sagedamini pritsida, mis on ebamugav ja kallim kui tavaline toitmine.

5. Millist spreipritsi kasutada?

Lehesprei jaoks kasutatakse kahte tüüpi pritse. Esimene neist on tavaline käsiprits (500 ml–11 l lahust), sobib hästi paari taime täpseks pritsimiseks või pungade säästmiseks.

Teine on pump-pihusti, mis võib olla keerulisemini leitav, kuid on väga mugav – pikendusega „pritsivardaga“ saab taimi igast küljest töödelda.

Kõige mõistlikum on omada mõlemat tüüpi pritse: pump-pihusti on hea mitme taime kiireks pritsimiseks, käsiprits väiksema ulatuse jaoks.

Pärast erinevate lehesprei-pritside katsetamist võib kinnitada, et neil juhtudel, kui vaja on pritsida korraga palju taimi, on pump-prits parim ja teeb kasvataja elu hõlpsamaks. Neid leiab igas aiandis, ehitus- või hüdropoe poes ning need muudavad mistahes lehesprei pritsimise ülimalt lihtsaks. Osta kindlasti selline mudel, millel on „pritsivars” – sellega saavutad täiskatvuse hõlpsalt. Soovitame soojalt!

6. Kodused lehesprei retseptid

Kui soovid raha säästa ja ikka lehespreidest kasu saada, proovi neid looduslikke koduseid retsepte:

Looduslik kasvu stimulaator

Selle jaoks vajad:

Leota 10 g merevetika jahu 1 l vees 3–5 päeva; see sisaldab peaaegu kõiki makro- ja mikrotoitaineid, samuti looduslikke PGR-e. Lisa 5 g aaloemahla (märgajana ja mikrotoitaineallikas), sega – ja lehesprei ongi valmis.

Soovi korral lisa 0,5 g vedelat ränidioksiidi (tugevdab rakukestasid ja tõstab haigus/kahjurikindlust) ning lutserni jahu (sisaldab kasvu stimuleerivat triakontanooli). Kanna seda spreid taimele, kui valgus kustub, ja lõpeta kasutamine 2–3 nädalat enne eelõitsemist.

Looduslik insektitsiid

Kui võitled kahjuritega või tahad ennetada:

• 100% looduslik neemiõli;
• piparmündi kastileseep või muu orgaaniline insektitsiidne seep;
• Soe vesi.

Võta 1 l sooja vett, lisa 0,6–1 ml kastileseepi, sega hästi. Seejärel lisa 1 tl neemiõli ning raputa korralikult. Enne igat pihustamist loksuta lahust. Kahjurite korral pritsi kord nädalas, ennetaval kasutusel iga kahe nädala tagant. Ära pritsi pungadele!

Looduslik fungitsiid

Kui vaja hallitust tõrjuda:

Käivita sama protsess nagu eelmise retsepti puhul, lisa järk-järgult kõik õlid, raputa korralikult ja spreiprits on kasutamiseks valmis.

Kasutustsükkel on sama: pritsida kord nädalas, kui võitled hallitusega, või iga 14 päeva tagant ennetavalt, kuid ära piserda pungadele – see rikub maitset. Kui sul pole kõiki õlisid, ära muretse – ka tavaline insektitsiidi retsept aitab.

7. Parimad nipid lehesprei tõhususe tõstmiseks

Lehesprei tõhusust mõjutavad mitmed tegurid – järgmist silmas pidades muutub protsess edukamaks:

Ära unusta surfaktante

Surfaktandid ehk „märgajad” aitavad lahusel ühtlaselt kattuda ja paremini püsida lehtedel. Selleks, et väetiseta pihustades raisku ei läheks, lisa lahusesse surfaktant. Kanepi jaoks sobib hästi insektitsiidne seep (mingil juhul ära kasuta nõudepesuvahendit või pesuainet!).

Mida tähendab insektitsiidne seep? See võib olla poe- või isetehtud lahus, mis aitab ennetada ja ravida kahjurirünnakuid, näiteks punanääklased, villtäid, lehetäid ja kasvuhoonevalgekärbsed. See töötab putukate kitiinkesta kuivatades, mille tulemusel nad hukkuvad. Parim on kasutada lõhnatut rasvhapetest seepi (nt vedel kastileseep – Dr. Bronners). Sega 3 spl seepi 4 l destilleeritud või RO-veega ja 1 spl taimeõli. Loksuta korralikult – isetehtud insektitsiid ongi valmis!

Vali õige aeg

Väldi pritsimist liiga kuuma või külma ilmaga. Ära tee lehespreid, kui taimed on otsese päikese käes, ning ära pritsi, kui temperatuur on üle 26°C.

Kuumaga on taimede stoomid peaaegu suletud ja külmaga võib niiskus põhjustada hallitust – pritsi paar tundi enne valguse sisselülitamist või kustutamist, soovi korral lülita ventilaatorid tunniks-kaheks välja, et lahus imenduks paremini.

Väljas kasvatades ära pritsi, kui on tulemas vihma või tugevat tuult, sest see viib lahuse kiiresti minema.

Spritsi sobiva suurusega tilkadena

Õige efektiivsuse jaoks kasuta otsikut, mis tekitab keskmise suurusega (100–175 mikronit) tilku. Paljud pritsid võimaldavad tilgasuurust reguleerida testides või pikendatud pihustiga.

Piserda õiges koguses

Pihusta seni, kuni kogu lehestik on märg, mõlemale lehepoolele – ära piserda üleliia, et lahus ei tilguks maha.

Järgi alati tootja juhiseid

Mõned tooted on ohutumad kui teised – jälgi tootja nõudeid, kaitse käsi/kindaid, vajadusel maski ja silmi. Veendu, et toode oleks ohutu süüa/aurustada kasvatatavatele taimedele.

Kohanda lehesprei pH-tase

Lahuse pH ei mõjuta mitte ainult toitainete lahustuvust, vaid ka elementide omavahelist sobivust. Mullal/kookospähklil pH 6,0–7,0, kookossubstraadil 5,5–6,5, hüdropoonilisel meetodil 5,8–6,2, veidi varieerudes sõltuvalt kasvufaasist. Vaata täpsemat infot allpool.

8. Traditsioonilise kastmise selgitus

Kõik, mis puudutab lehesöötmist ja pestitsiidide pritsimist, on nüüd lahti seletatud. Aga kuidas on lood tavalise kastmisega? Kas peaksid toetuma ainult lehesöötmisele, ainult kastekannule või mõlema kombole?

Lehesöötmine vs. tavaline kastmine

Pole õige arvata, et pead valima ainult ühe viisi. Iga kasvataja peaks hindama olukorda iseenda jaoks. Tavaliselt on mõlemal meetodil omad plussid-miinused.

Traditsiooniline kastmine on lihtsam ja ajaefektiivsem – võid kasutada automaatset kastmissüsteemi või kastekannu. Kasulikkus tuleb sellest, et saad täpselt jälgida taimede vee- ning toitainevajadust, mis on eriti oluline alustajatele. Süsteemi on võimalik jälgida ja reguleerida ilma suuri teadmisi omamata. Hüdropoonikas näiteks saad anda toite otseselt juurtele.

Tavalise kastmise plussid

Ükskõik kui tõhus su lehesöötmise rutiin on, on vaja ikka kasta juuri – teist võimalust lihtsalt pole, sest sealt saavad taimed põhitoitained. Klassikaline kastmine on lihtne, kiire, kontrollitav ja lihtne automatiseerida.

Tavalise kastmise miinused

Selle peamine puudus: raske on kindlaks teha, kas taim saab piisavalt vett ja toitaineid, eriti algajale. Alles siis, kui taim on kaua ilma vajalike aineteta olnud, annavad märku selle sümptomid. Liigse kastmise korral võivad toitained välja uhutud saada ja juured hapnikupuudusesse jääda.

Mittekogenud kasvatajal soovitatakse esimeste taimede arvu piirata (nt 6 taime kohta) ja olla võimalikult käed-küljes. Mida rohkem harjutad, seda paremini saad aru, kuidas kanep töötab ja mida vajab – ära pelga katsetada erinevaid meetodeid.

Lahendus: kasuta mõlemat!

Kõige paremad saagid ja kvaliteet tekivad, kui kombineerid juureväetamise ja aeg-ajalt foliaarset pihustamist. Nii saavad taimed toitaineid nii juurte kui lehtede kaudu. Hea strateegia on kasutada juureväetamist enamiku ajast ning foliaarset pihustamist vaid vajadusel – näiteks, kui kasvu ei ole või tulevad puudusnähud. Mõnepäevane lehesprei aitab need kiiresti korrigeerida.

Pihusta lehti alati, kui märkad puudusmärke – mõnepäevane foliaarhooldus aitab teinekord kiirelt!

Kas mõni kasvustiil sobib rohkem lehesöötmiseks?

Mitte tingimata. Kui oled algaja, siis soovitame vältida puhtaid hüdropoonika süsteeme, kuna need on kulukad ja keerulised. Orgaanilise kasvatuse armastajad võivad proovida kanepisubstraatidega mulda või teha ise „supersoili”. Kui soovid head tasakaalu, proovi kookossubstraati – see on lihtne, soodne ja võimaldab anda toitaineid nii juurte kui ka lehtede kaudu. Kookos annab juurtele head struktuuri, juhtides toitelahuse efektiivselt, ning selle poorne struktuur parandab õhu juurdepääsu ja drenaaži.

9. Lehesöötmise kiirküsimused

Mida tähendab kanepi foliaarne söötmine?

Lihtsustatult tähendab see, et toita taimi vajalike toitainetega otse lehtede kaudu, pihustades toitelahust. Stoomid avanevad ning taim saab otsese toitainetega varustuse – mitte vahendatult juurte kaudu.

Mis on lehesööda eelised võrreldes juurekastmisega?

Mõnel juhul annab foliaarne toitmine eelise, kuid ei asenda juureväetamist täielikult. Kui taim (või kogu põld) näitab toitainepuuduse märke, võib foliaarne väetis aidata väga kiiresti. Kui juurepiirkonnas on toiteblokeering või pH-häired, siis foliaarne pritsimine aitab otsekoheselt. Väheneb ka liigse vee äravool ja keskkonnamõju.

Foliaarväetist kasutades jätad juuresoonte probleemid kõrvale ja kannad toitaine otse lehtedele. Soovitav näiteks kasvusubstraadi loputamise kõrvalt. Kulud vähenevad, efektiivsus suureneb ning taim saab toitaineid kiiremini kätte.

Kas lehesöötmine võib asendada tavalise toitmise?

Teoreetiliselt jah, kuid see on ebapraktiline ja nõuab oluliselt rohkem tööd kui tavaline kastmine. Seepärast ei kasuta ka kommertskasvatajad ainult foliaarset väetamist.

Millal on õige aeg lehesöödaks?

Õues: vara hommikul või hilja õhtul. Siseruumides: 30 minutit pärast valguse kustumist või 1–2 tundi enne süttimist. Oluline, et taim jõuaks vee enne valguse sisselülitamist imada. Liiga kuumaga või siis, kui lambid põlevad, kasvab põletusoht ning saak ja kvaliteet langevad.

Kuidas õigesti lehesöötmist teha?

Kolm põhisoovitust:

• Kata kogu taim ühtlaselt, kuid ära jäta lehti tilkuma.
• Kasuta võimalikult peent udu (vali hea aiasprei).
• Kui võimalik, tõsta taimed pihustamise ajaks välja telgist/kasvuruumist.

Mida ei tohi kindlasti lehesöötmisel teha?

Oleme mõned juba maininud – ära toida valgustuse all, ära kasuta odavat pritsi. Veel mõned „ei soovita“:

• Ära tee lehesöötmist viimase 3 õitsengunädala jooksul – võib häirida korralikku loputust ning mõjutada pungade maitset. Õitsemise ajal väldi kindlasti pungade pritsimist.
• Ole ettevaatlik väetiselahuse tugevuse osas – kui taim on väga väike, kasuta ¼ ettenähtud doosist, täiskasvanuina ½ doosi.
• Lehesöötmine tõstab kiiresti ruumi niiskust – kasuta hügromeetrit, et vältida liigset õhuniiskust. Vajadusel pritsi väljaspool kasvuruumi.

10. Kokkuvõte

Lehesprei kasutamine kanepil aitab hallitust, kahjureid ja haigusi kontrolli all hoida ning kiirt lahendusena kõrvaldab väiksemad toitainete puudused. Parim viis on siiski kasta mulda – lehesöötmist tasub kasutada lisana või jõulise kasvu/väga vaigurohkete pungade toetuseks. Kui sul on häid lehesprei koduseid retsepte, jaga neid kommentaarides!