Mis on hüdroponiline kasvatamine ja kuidas see käib?

• 1. Mullavaba substraat
• 1. a. Kivivill
• 1. b. Kookos
• 1. c. Hydroton
• 2. Erinevad hüdroponika süsteemid
• 2. a. Tilgutsüsteemid
• 2. b. Tulva- ja äravoolusüsteem
• 2. c. Sügav vee kultuur
• 2. d. Toitainete kiletõmbemeetod
• 3. Hüdroponilised toitained
• 4. Mis on ph ja e.c.?
• 5. Mis vahe on hüdro- ja aeropoonikal?
• 6. Kokkuvõte

Pärast aastatepikkust orgaanilise kasvatuse täiustamist liiguvad paljud enesekindlalt hüdroponika juurde. Seda peetakse kõige tõhusamaks viisiks kasvatada suurel skaalal ilma mulda või toiteväärtusega kasvusubstraate kasutamata ning kanepi kasvatamisel hüdroponikas on palju eeliseid. Selles artiklis selgitame, kuidas hüdroponika töötab, millised süsteemid ja substraadid olemas on, lahkame toitaineid ning räägime pH ja E.C.-st. Kuid hüdroponika ei piirdu ainult kanepiseemnete maailmaga. Juba aastaid on hüdroponilist tehnoloogiat kasutanud ka köögiviljakasvatajad, et kasvatada toitu vertikaalsetes riiulites ilma mulda kasutamata. Hüdroponikal on mitmeid eeliseid, mis muudavad selle kasvatamismeetodi atraktiivseks nii professionaalidele kui hobi-aednikele: kiirem kasv, suuremad saagid ning soodsamad ülalpidamiskulud.

Esmapilgul võib tunduda, et selline kasvatamine vajab palju vett ning pole seetõttu loodussõbralik. Tegelikult kasutab hüdroponika võrreldes mullaga oluliselt vähem vett. Mullasse kastmisel voolab suur osa veest läbi pooride lihtsalt minema, samas kui hästi disainitud hüdrosüsteemis jõuab vesi taimejuurteni ja sõltuvalt süsteemist ringlusse tagasi, võttes kaasa uusi toitaineid ning hapnikku ning liikudes taas juurte juurde, alustades uut tsüklit.

1. Mullavaba substraat

Traditsiooniline mahekasvatus tugineb orgaanilise aine loomulikule lagunemisele kasulike bakterite ja seente toel. Sarnaselt, nagu kanepitaime juured seovad end kasulike mikroorganismidega ning loovad nendega sümbioosi, annab mullatoiduvõrk taimedele esmasel vajadusel kõik põhitoitained ja mikroelemendid. 

Kõik, mida kasvataja vajab, on lihtsalt puhas vesi või vedelad süsinikurikkad toitained – sedasi jäävad taimed rahule. Orgaaniline kasvusubstraat toimib aeglaselt puhvrina, mis annab kastmisel rohkem paindlikkust. Hüdroponikas aga kasutatakse inertset, ilma igasuguse toiteväärtuseta kasvukeskkonda. See tähendab, et erinevalt orgaanilistest substraatidest sisaldab see null toitaineid. Tänu erinevatele hüdrosüsteemidele saab kasvataja ise valida, millist substraati kasutada ja mis talle kõige paremini sobib.

Need materjalid pole tegelikult toitainerikkad substraadid. Need aitavad lihtsalt idandit noores eas kinni hoida ning toetavad taime struktuuri. Juured ise kasvavad otse vette – just vesi on hüdroponikas tegelik kasvukeskkond. Kuid mitte lihtsalt kraanivesi – hüdrosüsteemi vesi on hoitud optimaalsel pH-tasemel ning sisaldab kogu vajalikku makrotoitaineid ja mikrotoitaineid, mida kanepitaimed õitsemiseks vajavad, ning piisavalt lahustunud hapnikku, et kanepi juured oleksid elujõulised.

Kivivill 

Kivivill – Kollakat tooni vill, mis on valmistatud kivimaterjalide sulatamisel ja ketramisel. Seda materjali kasutatakse ka soojustuseks ja heliisolatsiooniks, seega on see ilmselt tuttavam kui arvata oskad.

Eelised

• Kivivill imab kuni 18x oma raskusest vett
• Tilgutsüsteemid saavad kasta 3–5 korda päevas
• Kasutatakse suures mahus põllumajanduses, et saada väga suuri saake
• Saadaval kloonikuubikutena, meetripikkuste plaatide ja suurte kuubikutena
• Hoiab hästi vett, kui pump või elekter katkeb

Kookos

Kookos – Väga kerge ja õhuline substraat, mis on valmistatud kookospähkli kestade kiududest. Kui soolad on eemaldatud ja materjal on pestud, on kookoskiud suurepärane keskkond tugeva juuremassiga taimedele.

Kookosele on loodud ka spetsiaalne toiteainete valik, kuna toitainete sidumine on kookoses erinev kivivillast ja hydrotonist. Sageli segatakse 50/50 perliidiga, et saavutada ideaalne kuivade ja märgade perioodide vaheldus kastmiste vahel.

Eelised

• Kookos sisaldab palju õhurohkeid taskuid, mis soodustab tugevat juuremass.
• Kookoses püsib niiskus, kuid vett on raske üle doseerida.
• Peamiselt kasutatakse üladrip-süsteemides, kus on äravool või ringlus.
• Kookos seguneb hästi teiste substraatidega nagu perliit, hydroton ja vermikuliit.

Hydroton

Hydroton – Väikesed oranžid savikuulid, mida traditsiooniliselt kasutatakse haljastuses. Hydrotonit kasutatakse sageli kookosega segamiseks, et suurendada õhutaskuid, või üksinda sügavvee-kultuuris või ringlusega üladrip-süsteemides.

Eelised

• Hydrotoniga pole taimede üle kastmine võimalik
• Ringlevaid süsteeme saab hydrotoniga hoida töös 24/7
• Kookosega 50/50 segudes saad väga kerge ja õhulise kasvukeskkonna
• Pärast kasvutsüklit pestes saab hydrotonit alati uuesti kasutada

2. Erinevad hüdroponika süsteemid

Tilgutsüsteemid

Viimasel ajal on kodukasvatajate seas populaarseks saanud tilgutusvardad koos kookose, kivivilla või puhta hydrotoniga. Tilgutsüsteemid on hüdroponikaga alustajatele sobivad ning taskukohased nii hinna, aja kui hoolduse mõttes.

Vegetatiivses kasvufaasis on soovitatav kasta taimi 1-3 korda päevas sõltuvalt kasvu kestusest, õitsemise ajal 3-5 korda. Tilgutsüsteemid hoiavad toitelahuse ühtlasena ja võimaldavad programmeeritud toiteaega 15-minutilise taimeriga.

Tulva- ja äravoolusüsteem

Pole nii levinud kui teised süsteemid, kuid tulva- ja äravoolusüsteemiga saab väikestest taimedest lähedalt suured saagid. Kastmiskordade arv võib ulatuda 5–10 korrani päevas.

Kasutada tuleb puhast hydrotonit, kuhu istutatakse kloonid või seemikud 10–15 cm paksusesse kihti. Süsteemi eelis on, et juured saavad hapnikku ja on perioodiliselt üle ujutatud toitelahusega.

Sügav vee kultuur

Õhukivi, õhupumba, plastikanõu ja võrkpotiga võimaldab sügav vee kultuur panna taime juured 24/7 toitainelahusesse ujumist. D.W.C on tuntud väga suurte saakide poolest ning niimoodi kasvavad tõeliselt näljasemad taimed.

See süsteem nõuab kõige rohkem hooldust ja võib olla ka kõrgeima riskiga. D.W.C puhul on väga oluline, et juured ei nakatuks vees olevate patogeenidega, mis võivad kogu saagi hävitada, eriti kui tegu on ringluspõhise süsteemiga.

Toitainete kiletõmbemeetod

Seda süsteemi kasutatakse salati kasvatusel ja nõuab väikeseid taimi. Kasvatades kanepit N.F.T-süsteemis kivivillakuubikutel võivad tulemused olla hämmastavad – juured võtavad üle kogu veehoidla, kaasa arvatud pumba.

N.F.T süsteemid on väga kergesti kasutatavad, vajavad vähe hooldust ja sobivad alustavale kasvatusele. Veel üks eelis – taimed asetsevad madalal, lisades kompaktsusele väärtust, eriti väikestes ruumides.

3. Hüdroponilised toitained

Kui kasutatakse inertset hüdroponilist substraati, sõltub kõik sellest, kas toitaineid on taimede juurtele kohe kättesaadaval. Hüdroponikas puudub 72-tunnine puhverperiood, seega tuleb olla eriti tähelepanelik. Peamine erinevus orgaaniliste ja hüdroponiliste ühendite vahel seisneb osakeste suuruses.Hüdroponilised toitained on valmistatud väikesemolekulilisteks mineraalsooladeks, mida taim saab kohe omastada. Toitaineid ostes märkad, et hüdroponikabrändid pakuvad väetist lahusena 2 või 3 osas.

Näiteks, kasvutoitaine osa A+B sisaldab kõiki vajalikke aineid, kuid ei tohi neid omavahel segada ning need tuleb hoida eraldi märgistatud pudelites. Kui kasutad keemilisi toiteaineid, on väga oluline segada neid vastavalt toiteskeemile õigesti.

4. Mis on pH ja E.C.?

Kaks väga olulist asja õige kanepi toitmisel, mis määravad ära toitainete kättesaadavuse. Elektrijuhtivus (EC) näitab toitelahuse tugevust ning seda mõõdetakse miljondikena (PPM).

Mida silmas pidada

• Toitelahuse lisamine võib põhjustada pH kõikumist, seega lisa pH üles/alla reguleerimisvahendeid alles viimasena. pH taseme reguleerimine enne toitainete segamist on ebamugav ega anna soovitud tulemust.
• Kasutades spetsiaalset pH ja E.C. testimise seadet, saad segamisel täpse lugemi. Drenaaživette elektrijuhtivust mõõtes saad teada, kui palju taim toitaineid kasutab.
• Erinevad sordid on toitainete suhtes erineva nõudlusega, nii et ära alusta kõiki sorte sama EC-ga. Alusta pigem madalalt ning tõsta aegamisi, vältimaks vigu.

5. Mis vahe on hüdro- ja aeropoonikal?

Ehkki tööpõhimõte on sarnane, on hüdro- ja aeropoonikal olulisi erinevusi, eeskätt selles, kuidas toitained jõuavad juurteni. Hüdrosüsteemides on juured pidevalt vees või saavad toitaineid kas pideva või vahelduva vooluga. Aeropoonikas pole juured kunagi vees: väetiselahus pihustatakse uduotsikute abil otse juurtele. Seega – peamine erinevus peitub nimetusestki: 'aero' aeropoonikas tähendab õhku, 'hydro' hüdroponikas vett.

Aeropoonika plussid ja miinused

Nagu iga asjaga, on ka aeropoonikal oma eelised ja puudused. Vaatame neid lähemalt.

PLUSSID

• Kasvualuse puudumine annab maksimaalse toitainete omastamise
• Plahvatuslik taimede kasv, sest juured on kogu aeg õhus
• Suuremad taimed ja saagid
• Tõhus kasvatus – vähem vee ja toitainete kulu
• Maksimeerib kasvuala: saab kasvatada palju taimi ka väikestes seadmetes
• Lisasubstraatidega ei pea jändama, uusi taimi lihtne lisada

MIINUSED

• Vajab pidevat pH ja EC jälgimist, sest juured on otse toitelahusega kontaktis 
• Algkulusid rohkem kui tavalistel kasvumeetoditel
• Vajab regulaarset puhastamist ja hooldamist
• Vajab pidevat järelevalvet, juhuks kui süsteemi detail läheb katki
• Elekter on hädavajalik; katkestuste korral võib kogu süsteem seisma jääda
• Õige töö ja seadistuse jaoks on vajalik teatud teadmistepagas

6. Kokkuvõte

Hüdroponiline kasvatamine nõuab suurt pühendumust: toitaineid tuleb pidevalt osta, arvestama peab riskide ning võimalike patogeenidega ning kõige olulisem – vajalikud on oskused ja kogemus. Soovitame enne alustamist kindlasti lugeda ja vaadata õpetusi kanepi kasvatamise kohta erinevates hüdrosüsteemides ning valida just enda ruumile, oskustele, eelarvele ja hooldusvajadustele sobiv lahendus.