Kuidas kanepitaimed vett kasutavad ja mida teada

• 1. Transpiratsiooni mõistmine
• 1. a. Transpiratsioon lehtede kaudu
• 1. b. Transpiratsioon juurte kaudu
• 1. c. Mida võib valesti minna?
• 2. Ideaalne kasvusubstraat vee sidumiseks
• 3. Erinevad veetüübid, mida kaaluda
• 3. a. Kõva vesi
• 3. b. Pehme vesi
• 4. Pöördosmoos
• 5. Vihmavesi
• 6. Parimad nipid kanepitaimede kastmiseks
• 7. Kui sageli ja kui palju vett oma taimedele anda?
• 7. a. Kuidas aru saada, millal su taimedel on janu
• 8. Teised olulised komponendid eduka saagi jaoks
• 9. Kokkuvõtteks

Vesi on oluline ehitusmaterjal kõikidele planeedil elavatele süsinikupõhistele eluvormidele. Eriti kehtib see kanepiseemnete kohta, mis vajavad regulaarselt suures koguses toitainelahust. Distsipliin taimede mitte üle- ega alakastmisel on oluline, kuid tõeline edu võti on aru saada, kuidas ja miks kanepitaimed üldse vett kasutavad. Allpool selgitab Fast Buds põhjalikumalt kõike, mida peaksid vee, transpiratsiooni ja meie parimate kasvatusnippide kohta teadma. 

1. Transpiratsiooni mõistmine

Parim viis mõista kuidas transpireerumine toimib taimedel, on võrrelda seda inimkehaga. Me vajame vett selleks, et ajus püsiks piisavalt niiskust, et toimuksid soolade ja osmootilised protsessid, et neerud ja muud organid töötaksid korralikult ning et organism suudaks meid higi kaudu jahutada.

Kujutle nüüd, kuidas kanepitaim sõltub vee olemasolust samamoodi nagu inimene – nad kasutavad vett, et säilitada soolade taset ja imendada toitaineid.

Transpiratsioon lehtede kaudu

Üks viis, kuidas kanepitaimed vett kasutavad, on läbi lehtede. Õhuniiskuse tase mõjutab seda, kui palju vett taim lehtede kaudu aurustab või hoopis, kui palju imendub juurepiirkonnast.

Transpiratsioon juurte kaudu

Kanepitaime põhivõrgustik, mis vastutab toitainete imendumise eest. Juurekarvad on võimelised kätte saama vajalikke toitaineid isegi väga õhukesest veekihist. Kui õhuniiskuse tase vastab taime elutsükli vajadustele, on toitaineomastamise ja lehtede kaudu toimuva transpiratsiooni suhe ideaalselt tasakaalus.

Külviaine võime hoida niiskust võib olla kuni 18 korda tema enda kaalust, kuid transpiratsioon lehtede kaudu kõigub kiiresti. Taimed peavad end jahutama – nii nagu meie peale trenni – kui keskonnas on kuiv ja kuum, näiteks Vahemere piirkonnas suvel või halvasti ventileeritud indoor-kasvuruumis.

Mida võib valesti minna?

Kui keskkond muutub kanepitaime jaoks liiga kuumaks ja kõik vesi on juurtest ära kasutatud, on vaid aja küsimus, millal taimed kaotavad elujõu ja kasv aeglustub. See põhjustab erinevaid puudujääke ning taimed võivad kasvus ja tulemuses kannatada.

• EC-tase võib kõikuda
• Taimed võivad jääda kiduraks
• Tekivad puudushaigused
• Nähtavad lehtede kahjustused

2. Ideaalne kasvusubstraat vee sidumiseks

Väga oluline on saavutada kasvukeskkonnas õige tasakaal vee sidumise ja äravoolu vahel. Kasvatamiseks valitud substraadi suhe määrab, kui kiiresti või aeglaselt transpireerumine toimub.

Kivivill

Kivivill suudab imada kuni 18 korda oma kaalust vett, mis teeb sellest suurepärase substraadi vee säilitamiseks, olgu see siis indoor või outdoor kasvus. Enamasti kasutatakse seda hüdroponikas, lisandina poti põhjas või koos coco, perliidi ja mullaga segatuna.

Coco

Kookoskiud koosneb kookospähklikestatest ja on omadustelt inertne substraat. Äärmiselt kasutajasõbralik ja taimedele meelepärane, sest on suure õhutusvõime ning niiskuse hoidmisega. Kanepi kasvatamine cocos toimub tihti hüdroponikas või orgaanilise mullaseguga koos.

Vermikuliit

Vermikuliit on hüdrogeenitud fillosilikaat, mis laieneb intensiivse kuumuse all. Ta on kerge, inertne ja aitab substraadi hästi niiskena hoida.

3. Erinevad veetüübid, mida kaaluda

Veeallikas, mida kasutad, sõltub suuresti sellest, millises riigi piirkonnas elad – olgu veekraan, kohalik veejaam või vihmavee kogumine. See mõjutab tugevasti, millist vett sinu indoor või outdoor taimed saavad.  

Kõva vesi

See viitab vee mineraalide rikkusele, kuna veest on lahustunud mineraalid kividest. Kõva vesi sisaldab rohkem mineraale, sest see on voolanud läbi kriidi-, kipsi- ja lubjakivide, millest mineraalid vette leostuvad, muutes vee rikkaks järgmiste ainete poolest: 

• Kaltsium 
• Magneesium
• Magneesiumkarbonaadid 
• Bio-karbonaadid
• Sulfaadid

Kui keedad pannil kõva vett, näed põhja jäävat valget, kriidist setet – see on lihtsaim viis kontrollida vee karedust.

Pehme vesi

Pehmel veel on väga madal mineraalide kontsentratsioon ja vähe ioone võrreldes kõva veega. Nagu nimigi ütleb, on see joomisel pehme maitseta vesi. Kasulik on lisada aiamaale kaltsiumi ja magneesiumi, et säilitada põhi- ja mikrotoitainete tasakaal.

• Vähe magneesiumi ioone 
• Vähe kaltsiumi ioone
• Nõuab Cal + Mg lisandit

4. Pöördosmoos

Pöördosmoos (R/O) puhastab vett eemaldades ioonid ja suuremad osakesed joogiveest. Sellega saab vee elektrijuhtivust (EC) viia madalaimale võimalikule tasemele ja seejärel lisada vastavalt vajadusele toitaineid. Väga hea lahendus kasvatajatele, kelle vee kvaliteet on halb – sobib joogiveeks, välispidiseks kasutamiseks ning muidugi on optimaalne kanepitaimede toitmiseks ja elava mulla seisundi hoidmiseks.

5. Vihmavesi

Kahjuks on möödas ajad, mil sai puhast ja tasuta vihmavett vabalt koguda, sest mitmel pool maailmas on selle peale pandud piiranguid. Kui loodad loodusliku vee peale või soovid alles alustada vihmavee kogumisega, siis peaksid arvestama järgmisi punkte:

• Vihmavesi tõmbab õhust ioone ning püüab need tilkadesse. Kui elad linnalähedal, pea silmas, et teede õhusaaste võib muuta vihmavee taimedele või joogiks mürgiseks või kasutamiskõlbmatuks. 
• Veendu, et vihmavett koguvad materjalid oleksid puhastatud ja steriilsed. Vana kuivendustoru või roostes plekist katus võivad aja jooksul vett saastada. Plastikkattega laudplekk on väga hea valik, veendu ka, et vihmaveetorud on korralikult puhastatud enne kasutamist.

• Oluline on kogutud vihmavett hoida pimedas, suure lahustunud hapniku sisaldusega ning otsese päikesevalguse eest kaitstult. Nii takistad vetikate ja anaeroobsete bakterite arengut.

6. Parimad nipid kanepitaimede kastmiseks 

• Taimede kastmine siis, kui kasvutulede valgus on just kustutatud, võib suurendada õhuniiskust ja muuta substraadi pimedal ajal liigselt märjaks. Praktilisem on kasta taimi üks tund pärast tulede süttimist või kaks korda päevas väiksemate portsjonitena.
• Kasuta õhupumpa või kivikestasid, et hoida kastmisvesi hästi õhustatud ja hapnikurikas. Halvad bakterid ei saa elada kõrge hapnikusisaldusega keskkonnas. Hapnikuga rikastatud vesi aitab ka säilitada vee kvaliteeti ja tõstab pH taset.
• Kui su taimed on saanud seisevat vett või on kahjustatud patogeenidest, siis hea lahendus on kasutada vesinikperoksiidi. Täiendav hapnikumolekul H2O peal aitab tappa haigustekitajaid või infektsioone.

• Pöördosmoos sobib ideaalselt neile, kelle ainsaks veeallikaks on kõva vesi. Filtreerimine võtab küll aega, aga lõpp-tulemusena saad puhta, joogikõlbuliku ja saastevaba vee.

7. KUI SAGELI JA KUI PALJU VETT OMA TAIMEDELE ANDA?

Siin baseerume coco-coir kasvatusmeetodil, sest see on parim substraat algajatele. Tõsi, küsimus on üsna keeruline, sest mõjutavaid tegureid on palju ning kindlat teaduslikku valemit pole. Käime kiiresti üle tegurid, millega tuleb arvestada, et teada saada täpselt, kui palju ja kui tihti kasta oma kanepitaimi.

Külviaine

Valitud substraat mängib suurt rolli, kui palju vett taim vajab. Kanepitaimed armastavad õhurikkaid, kohevaid ja toitainerikkaid kasvusubstraate, kust vesi hästi läbi voolab. Mida kergem ja kohevam, seda parem. Soovitame uutel kasvatajatel valida just coco-coir baasil segu, kuhu on lisatud näiteks perliiti või vermikuliiti, et suurendada äravoolu ja õhutust. Me kasvatame ka air-potides, kuid kui sul on tavalised plastikpotid, siis tee kindlasti põhja lisaks äravooluavad ning pane substraadi alla savikuulikesi, et äravoolu soodustada.

Kaks head põhjust, miks kiire ja tõhus äravool on oluline: kui pott hoiab niiskust liiga kaua, võib tekkida juuremädadus, toitainete lukustused, kahjurid või seenhaigused. Liiga kompaktne ja niiske kasvusubstraat on raskem olnud läbi loputada, kui tekivad toitainete probleemid. Hea rusikareegel: vesi peab läbi substraadi kiiresti voolama, äravoolu peaksid nägema 1-2 minuti jooksul peale kastmist. Kui substraat pole 72 tunni jooksul täielikult kuivanud (eesmärgiks 24 tundi), siis hoiab see liiga palju niiskust. Enne istutamist katseta kindlasti oma substraadi veesiduvust ja vajadusel tee muudatusi. Loe sellest täpsemalt meie täisjuhendist, kuidas kasvatada coco-coiril. 

Poti suurus

Poti suurus mõjutab tugevalt kastmiskava. Fotoperioodiliste taimede puhul on parim alustada väikeses potis ja suurendada potisuurust järk-järgult kasvades; autoflowerite puhul on targem istutada kohe lõpp-potti. Iga ümpistutamine tekitab taimes stressi; fotoperioodide korral saab lihtsalt kasvufaasi pikemaks venitada, kuid automaatsetel õitsejatel on see võimatu ja nad lähevad õitsema ükskõik millistes valgusoludes. Autosid soovitame kasvatada 6 kuni 15-liitristes pottides, sõltuvalt su kasvatuse eesmärgist. Alusta kerge kastmisega; äravoolu pole vaja enne, kui taimed on vähemalt kolmenädalased.

Kavusfaas

Nagu juba lühidalt mainitud, mõjutab kasvufaas otseselt vajaliku vee hulka. Väga noored taimed vajavad vaid vähest vett. Väldi väikeste taimede kastmist võimsa joaga – see võib taime stressata või isegi kahjustada – kasuta pihustit, et niisutada taime ümbritsevat substraati.

Taimede kasvades kasvab nende „isu”. Kolme nädala täitumisel võid hakata kastma nii, et substraat on täielikult läbivettinud ja tekib äravool. Enne seda võiks substraati loputada umbes kord nädalas, et vältida soolade kuhjumist. Kui kastad äravooluni, näe umbes 25% kastmisest poti põhjast välja voolamas.

Keskkonnategurid ja valguse intensiivsus

Valguse tugevus, õhuniiskus ja kasvuruumi temperatuur mõjutavad tugevasti seda, kui sageli pead kasta. Kontrolli taimi ning puutu potte iga päev, et tunnetada nende kaalu – see aitab jälgida substraadi niiskustaset.

Kuidas aru saada, millal su taimedel on janu

Lihtsaim viis kontrollida, kui palju vett taimed on omastanud, on „kaalutest“. Algajale võib tunduda ebamäärane, kuid juba paari kastmiskorra järel harjud potte kaaluma ja tajud lihtsalt palju niiskust on veel potis. Kui taimed näivad väsinud ja longus, võivad nad olla haiged, kahjuritest kahjustatud või lihtsalt vajavad vett.

Üks probleem – ka üle kastetud taimed näevad longus välja. Ülekastmisele viitab aga tume roheline värv, lehed keerdunud sissepoole ja allapoole. Kui lehtede otsad kollaseks või pruuniks muutuvad, võib see olla alajootmise märk. On lehed kergelt krõbedad? Kasuta näppu, suru umbes 4 cm sügavusele pinnasesse – see annab aimu niiskusetasemest substraadis, kuid üldiselt on eelpoolmainitud meetodid kõige täpsemad.

8. Teised olulised komponendid eduka saagi jaoks

Vot nii – siin oli kõik oluline kanepikasvatuses taime kastmisest ja selle juhtimisest. Aga ainult veest ei piisa. Et saavutada maksimaalne taimekasv ja suurem õiesaak, pead arvesse võtma veel teisi olulisi aspekte. Kui kasvatad orgaanilises supermullas, võib mõnest neist mööda vaadata, sest muld varustab kõik vajaliku, ent hüdroponikas või coco peal tuleb kindlasti arvestada taime toitainete tarbimist.

Lisaks veele ja toitainetele on edukal kanepikasvatusel oluline mõelda ka paljudele teistele elementidele ja tingimustele. Valgustus, temperatuur, õhuniiskus ja ventilatsioon on samuti võtmetegurid, millega peab arvestama, kui soovid tipp-saaki. Vaatame kiiresti kõik olulisemad üle.

Toitained

Kanepitaimed vajavad makro-, sekundaarsed ja mikrotoitaineid edukaks arenguks ja suurte, tihedate õite kasvatamiseks. Makrotoitained on lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K). Neid tuleb anda suurimas koguses, kuid neid pole kaugeltki piisavalt – olulised sekundaarsed toitained on magneesium (Mg), kaltsium (Ca) ja väävel (S); mikrotoitained on boor (B), mangaan (Mn), tsink (Zn), vask (Cu), raud (Fe), molübdeen (Mo). Head toitesegud peaksid sisaldama kõiki neid elemente piisavas tasakaalus; kontrolli alati etiketti!

Hapnik ja CO2

Võib tunduda enesestmõistetav, aga nagu kõigil elusolenditel siin maakera peal, vajavad kanepitaimed nii hapnikku kui süsihappegaasi (CO2). Hapnik lubab taimel oma ainevahetusprotsesse ellu viia, CO2 on vajalik fotosünteesiks.

Koos moodustavad need olulise osa taime elutsüklist, mistõttu peab kasvuruumis ja juurepiirkonnas säilitama mõlema aine tervislikku taset.

Temperatuur

Kanepitaimed eelistavad temperatuuri vahemikus 20–25°C (68–77°F). Kõrge temperatuur vähendab kasvujõudu, madal võib taime arengu täielikult peatada. Õues kasvatades on kontrolli vähem, aga kasvuhoone annab suuremad võimalused optimaalse temperatuuri hoidmiseks.

Õhuniiskus

Õhuniiskus on samuti väga oluline – ideaalne tase muutub vastavalt faasile. Enamasti peaks see olema 40–60%, samas idandite ja istikute puhul kuni 70%. Täiskasvanud taimel – vegetatiivses kasvufaasis – lastakse niiskusel langeda 50–60% peale, pärast neljandat õitsemisnädalat 40–50% peale.

Valgus

Valgus on võtmetegur. Õige valgus on määrava tähtsusega su saagi õnnestumisel ning 2023. aastast alates on LED-id muutunud standardiks. Varasemalt kasutati HID-lampe, kuid LED-tehnoloogia on viimastel aastatel tohutult arenenud ning on nüüdseks kanepikasvatajate esivalik tänu:

• Madalale energiatarbele – tarbivad vähem kui pool HID-ide energiast.
• Kõrgele efektiivsusele – toodavad rohkem kasulikku valgust väiksemas formaadis.
• Madalale töösse temperatuurile – ei kuumene kui HID, mistõttu pole vaja suuri ventilaatoreid ega jahutust.
• Pikale elueale – kestavad palju kauem kui traditsioonilised lambid.
• Täisspektri valgus – erinevalt HID-ist pakuvad mõned LED-id kogu loodusliku valguse spektri, võimaldades valguse spektrit täpselt taimede vajadustele häälestada või kogu spektrit kasutada.

Alati vali täisspektriga kvantpaneel-LED. Kui sa ei saa seda kohe osta, säästa seni kuni saad – vahe konkurentidega on tohutu.

Ventilatsioon ja õhuvahetus

Ventilatsioon ja õhuvahetus on üliolulised kasvuruumi jahutamiseks ja taimedele värske CO2 tagamiseks. Ebapiisava ventilatsiooniga tõuseb temperatuur, CO2 tase langeb ja hakkavad arenema hallitusseened. Investeeri ventilatsioonisüsteemi, näiteks toruventilaatorisse ja õhukanalitesse, ning kasuta kõikuvate labadega ventilaatoreid, et hoida taimikus õhk värske.

Süsinikufiltrid on vajalikud, et säilitada head õhukvaliteeti ning neutraliseerida tugevat kanepilõhna. Diskreetsus on tähtis isegi siis, kui asud riigis, kus kanepikasvatus on lubatud.

9. Kokkuvõtteks 

Kanepitaimede kastmisel on palju erinevaid muutujad, mida tuleb teada. Lisaks taime kasvufaasile, poti suurusele, substraadile, valguse tugevusele, õhuvoolule, temperatuurile ja niiskusele, mängivad rolli ka kasvatatav sort ning kasvataja kogemus ja teadmised. Õige veekoguse ja toitainete vajaduste väljatöötamine on otsustava tähtsusega lõppsaagi ja õite kvaliteedi jaoks. Soovime edu ideaalse tasakaalu leidmisel ja tipptasemel kanepi kasvatamisel!