Kuidas toime tulla aeglase kanepi kasvuga

• 1. Valgus
• 1. a. Ebaõige valgusspekter
• 1. b. Valgusringi katkestamine
• 2. Stress juhuslikust kahjustusest
• 3. Madalastressitreening
• 4. Kõrgstressitreening
• 5. Keskkond
• 6. Juureprobleemid
• 6. a. Ülekastmine
• 6. b. Alakastmine
• 6. c. Juurepall ehk rootbound
• 7. Toitainete puudus
• 8. Kahjurid ja putukad
• 9. Geneetika
• 10. Vale ph tase
• 10. a. Poti suurus
• 11. Kokkuvõte

Optimaalsetes tingimustes kasvavad kanepitaimed kiiresti, eriti autoflowering sordid. Põhjus, miks teda kutsutakse 'weed' ehk umbrohuks! Kui taimel on kõik vajalik olemas – vesi, valgus, toitained ja õhuringlus – näed iga päev märgatavat kasvu. Paraku ei lähe kõik alati plaanipäraselt. Mitmed tegurid võivad põhjustada aeglast kasvu, sealhulgas kahjurid, haigused ja toitainete puudus. Selles artiklis juhendame sind nende põhjuste leidmisel ning anname nõuandeid, kuidas neid parandada, et päästa oma taim ja tagada kasvutsükli lõpuks hea saak.

Kui tundub, et su taimed ei kasva nii kiiresti kui peaksid, on tõenäoliselt midagi valesti – aeglane kasv võib olla mitme asja tagajärg. Kui taimede juurte kasv on aeglane või sa küsid endalt, miks su taimed nii aeglaselt kasvavad, siis siin on mõned nipid probleemide parandamiseks. Pea meeles, et need probleemid võivad mõjutada kanepit igas kasvufaasis.

Kanepiseemnete kasvatamisel on mitmeid erinevaid muutujaid, mis võivad mõjutada kasvu ja lõpusaaki. Geneetika, võimalikud toitainete puudused, juuresüsteem, kahjurid ning ka keskkonnatingimused – kõige eest tuleb hoolt kanda, kui soovid sujuvat kasvutsüklit. Soojas ja kergelt niiskes kliimas kasvatamine aitab mitte ainult aeglase kasvuga toime tulla, vaid võib tuua ka suurema ja parema saagi.

1. Valgus

Valguse vähesus on üks peamisi aeglase kasvu põhjuseid. Kui taim saab vähe valgust, areneb ta palju aeglasemalt, sest puudub piisavalt valgust fotosünteesiks. Eriti noorte taimede puhul võid seda märgata, kui seemik venib ülearu – see on märk, et taimel on valgusest puudu ja ta püüab sellele lähemale jõuda.

Pane tähele ka seda, et kanep võib saada ka liiga palju valgust (kui keskkond pole valgustasemega kooskõlas). See juhtub seetõttu, et enamik kõrge intensiivsusega valgusteid vajab koos suurema CO2 tasemega kasutamist, et taim saaks valgust korralikult omandada. Kui CO2 tase on liiga madal, tekib taimel stress ja võivad ilmneda kuumastressi sümptomid, mis pidurdavad kasvu.

Kuidas sellega toime tulla

Kui koged valgusega seotud probleeme (nt kuumastressi sümptomeid), proovi reguleerida valguse intensiivsust (dimmeriga) või muuta valgusallika kõrgust. Hea test on hoida kätt valguse all umbes 30 sekundit – kui tundub liiga kuum, on see taimele kindlasti samuti liiga kuum.

Üldiselt peaks LEDid hoidma 60–100 cm kaugusel taimedest (olenevalt mudelist) ja hõõglambid umbes 30 cm katusest.

Ebaõige valgusspekter

Ka valgusspekter mõjutab taimede kasvu, nii et igas kasvuetapis tuleb kasutada õiget spektrit. Taimed küll kasvavad ka teise spektriga, kuid kiireks ja tervislikuks kasvuks anna taimedele vegetatiivses faasis sinist ning õitsemise ajal punast valgust. Kanepitaimed vajavad kasvuks ka õiget valgusintensiivsust. Liiga nõrk valgus ei lase taimel piisavalt energiat toota fotosünteesi jaoks. Ka võimas valgus, mis on liiga kõrgel, võib anda nõrga tulemuse. Valguse intensiivsuse valdamiseks tutvu kahe mõõdikuga: Lux ja PPFD.

Alustame luxist. See mõõdab lummeneid – inimesele nähtava valguse hulka. Täpsemalt mõõdab see luminentsi ruutmeetri kohta. Taimed aga kasutavad fotosünteesiks ka valgust, mida silm ei näe, seega pole lux parim viis valguse mõõtmiseks. Samas on lux-mõõtjad odavad ja ligipääsetavad enamusele kasvatajatele. Kui oled piiratud eelarvega, on isegi luxi mõõtmine parem kui mitte midagi. Ideaalselt peaks valgus olema seemikufaasis vähemalt 5 000 lux, vegetatiivses faasis 15 000 lux ja õitsemise ajal 45 000 lux.

Nüüd räägime PAR-ist. See tähendab fotosünteesi jaoks kasulikku kiirgust ning on taimede valgusintensiivsuse mõõtmiseks sobivam. PAR lainepikkused jäävad 400–700 nanomeetri vahele (nm). PARi mõõtmiseks on vaja kvant PAR-mõõtjat, mis on kallimad kui luxi mõõtjad. Need seadmed mõõdavad PAR-i fotosünteetiliste footonite voona (PPFD). Eesmärgiks võiks olla PAR-i väärtus 300–400, et taim saaks piisavalt valgust optimaalseks kasvuks. 

Kui tundub, et su taim kasvab aeglasemalt kui soovid, võta kasutusse luxi- või PAR-mõõtja. Kui oled valguse õigele kõrgusele sättinud, märkad peagi kasvutempo tõusu – taim saab nüüd piisavalt valgust fotosünteesiks ning saab valmistada nii palju suhkruid, kui vajab füsioloogiliste protsesside jaoks. 

Valgusringi katkestamine

Fotoperioodil baseeruv kanep on valguslekete suhtes väga tundlik. Veendu, et sinu telgil poleks auke, kust valgus (nt tänavalamp) sisse paistab. Valguselekked võivad muuta taimed hermafrodiidseks või põhjustada hormoonide tasakaalutuse, mis viib taimed vegetatiivseks tagasi, pikendades kasvutsüklit ja vähendades saaki ning kvaliteeti. Kui sul on valgusleketega muresid, katseta autoflowering sorte – neid ei mõjuta valguslekked, kuna nad õitsevad vanuse, mitte valguspäeva pikkuse järgi.

2. Stress juhuslikust kahjustusest

Kui ventilaator või valgus langeb kogemata su kanepitaimele, võib see põhjustada tõsiseid kahjusid – murdunud oksad või hullemgi, mis võib kasvu oluliselt aeglustada. Igasuguse kahjustuse korral suunab taim toitained ja vitamiinid piirkondadesse, mis vajavad taastumist, seega suunatakse ressursid uue kasvu asemel taastamiseks.

Enamasti aeglustab taim kasvu paariks päevaks taastumise ajaks ning seejärel jätkab normaalset kasvu. Pea meeles, et seemikud on väga õrnad, seega kontrolli eriti hoolikalt kogu varustust ja veendu, et kõik on korralikult riputatud enne kasvutsükli algust.

Kuidas sellega toime tulla

Kui kanep sai õnnetuse tõttu kahjustusi, pole palju teha – esmalt selgita põhjus. Kui oks murdus tuule tõttu, kasuta bambuspulka või scrog-võrku toe andmiseks. Kui mõni varustus kukkus ja murdis oksa, tee oks taas teibiga kinni ning kontrolli varustust enne järgmist kasvutsüklit.

3. Madalastressitreening

Praktiliselt kõik kanepikasvatajad koolitavad taimi, et saavutada parim tulemus antud tingimustes, kuid liiga agressiivne treening võib kasvu aeglustada. Nagu nimi ütleb, põhjustab madalastressitreening väikest stressi, kuid vähem kui kõrgestressitreening, võimaldades vajadusel tihedamat kasutamist. Jälgi hoolikalt oma taime ja loo head tingimused stressi minimeerimiseks.

LST on lihtne ja efektiivne viis taime suunamiseks kasvu telgis, kuid isegi lihtne pügamine võib olla kahjulik. 

Näiteks liiga palju või liiga tihti pügamine põhjustab taastumisest tingitud kasvu aeglustumist, eriti autoflowerite puhul – kasv võib mitu päeva või isegi nädalat seiskuda. Tee seda järk-järgult ning ettevaatlikult.

Sama kehtib ka okste sidumise või canopy paigutamise kohta scrog-võrgu alla – liiga tugev surve või liiga tugevad sidemed võivad taime vigastada ning põhjustada stressi, seega toimi ettevaatlikult.

Kuidas sellega toime tulla

Õnneks on aeglasest kasvust taastumine üsna lihtne – kui oled liiga palju pugenud, saad lihtsalt pakkuda parimaid kasvutingimusi, et taim kiiremini taastuks. Kui LST sidemed on liiga pingul, eemalda need ja pane uuesti, pidades meeles, mida varem valesti tegid.

4. Kõrgstressitreening

Kanepit võib kahjustada nii madala- kui kõrgestressitreeninguga, kuigi HST puhul on vigastuse tõenäosus suurem – see tähendab mutilatsiooni ehk kanepitaimest osade eemaldamist.

See ei tähenda, et ainult HST põhjustab stressi – ka madalastress treening võib taimele koormav olla.

Pea meeles, et HST aeglustab alati kasvu, sest eemaldad osa taimemassist, seega tee seda pigem varem kui hiljem ning veendu, et tingimused oleksid ideaalsed kiireks taastumiseks ja normaalseks kasvuks.

Kuidas sellega toime tulla

LST või HST järgsel taastumisel saad ainult pakkuda parimaid kasvutingimusi, et toetada transpiratsiooni ja fotosünteesi protsesse, kiirendades seeläbi taastumist.

Kui sa pole kindel, millised tingimused olla võiksid, kasuta VPD-tabelit, et pakkuda õiged väärtused. Muidu jälgi taime reaktsiooni ning vajadusel ära tee koolitamist, kui taim on nõrk.

5. Keskkond

Kuigi mõned taimed taluvad ka keerulist keskkonda, eelistab enamik kanepiliike sooja ja kergelt niisket kliimat. Vajalik on termohügromeeter, et jälgida ja vajadusel kohandada tingimusi ning vältida pidurdunud kasvu. Kui kasvuruumi temperatuur jääb 15°C alla või üle 30°C liiga kauaks, aeglustub kasv ja peagi tekivad märgid, et taim ei tunne end hästi – lehed longuvad või hakkavad kolletama, kuivama ja surema.

See kehtib ka niiskuse kohta. Kui niiskustase on alla 35%, pidurdub kasv ning kui see kukub veelgi madalamale (umbes 25%), ilmnevad puudused. 

Ka liiga kõrge niiskus – üle 70% – võib kasvu aeglustada, muuta taime loiuks, kuna taimel on raskem vett transportida.

Kuidas sellega toime tulla

Kui su seemikud ei kasva või imestad, miks nad nii aeglaselt kasvavad, võib süüdi olla keskkond. Et vältida sellega seotud probleeme, tagada optimaalne kasvukeskkond oma kanepile.

Kanepitaimede õitsenguks paku 22–25°C temperatuuri ja 60% niiskust seemikule, 50% vegetatiivses ja 40% õitsemisfaasis.

Need numbrid on vaid soovituslikud – jälgi alati taimede signaale ja kohanda vajadusel keskkonda.

6. Juureprobleemid

Kui sa ei kasvata hüdro- või aeropoonilises süsteemis, ei näe sa oma taimede juuri.

Hea kasvukeskkond tähendab ka hapnikurikka ja õige niiskustasemega kasvusubstraadi hoidmist. Juureprobleemid on aeglase kasvu peamisi põhjuseid algajatel – kõige parem viis kasvu aeglustumise vältimiseks on juurtele sobiva kasvukeskkonna säilitamine. Vigane hooldus juurte osas võib põhjustada järgmisi probleeme:

Ülekastmine

Paljudel algajatel tekib ülekastmist – liigne kastmine takistab hapniku jõudmist juurteni ning taim võib lämbuda.

Ülekastetud taimed hakkavad ära vajuma, kasvavad aeglasemalt, lehed kolletuvad ja tekivad puuduse sümptomid, kuna taim ei suuda toitaineid omandada.

Alakastmine

Alakastmine pole nii levinud kui ülekastmine, ent ka see kahjustab taimede kasvu negatiivselt.

Kui substraadis on vähe vett, avalduvad taimesarnased sümptomid nagu ülekastmisel, kuid lehed näevad ülekastmise puhul "paisunud" välja, alakastmise puhul aga õhukesed ja õrnad, sest niiskust napib.

Juurepall ehk rootbound

Juurepall tekib siis, kui seemned kasvavad liiga väikeses potis ning juurtel pole kusagile minna. Siis ilmnevad erinevad sümptomid, mis võivad segadusse ajada – kui taim kasvab potist laiemaks, peaksid mõtlema ümberistutamisele. Kui juuri pole piisavalt ruumi, tekivad longus lehed ja muud sümptomid, mis sarnanevad ülekastmise või toitainete puudusega.

Kuidas sellega toime tulla

Juureprobleemide vältimiseks anna juurtele piisavalt hapnikku, ruumi kasvuks ja kasta vaid siis, kui vähemalt 60% substraadist on kuiv. Istuta taim ümber, kui see kasvab üle poti. Kui probleemid jätkuvad, katseta erinevate pinnase, perliidi ja kokos-segu proportsioonidega – nii saavutad juurtele paraja niiskuse ja hapnikutaseme.

7. Toitainete puudus

Taim vajab kasvamiseks toitaineid ning valitud substraadi põhjal tuleb anda nii makrotoitaineid kui ka häid koguseid mikrotoitaineid. Toitainete omastamine on otseselt seotud substraadi pH-tasemega.

Kui taim ei saa vajalikke toitaineid või pH pole õige, ei kasva ta korralikult, tekivad puudused, kasv aeglustub ning lehed kahjustuvad.

Kuidas sellega toime tulla

Toitainete puuduste parandamiseks suurenda vajalike toitainete kogust ning kontrolli pH-taset iga päev.

Kui annad õige koguse toitaineid, võib probleem olla pH-tasemes – pea meeles, et pH sõltub kasvusubstraadist, ja seda tuleb sageli kontrollida ja vajadusel korrigeerida, et kanep kasvaks tervena. On oluline hoida taim hästi toidetuna ja õigete pH-tasemetega. Kui märkad lehtede kerget kolletumist, ei kasva taim tõenäoliselt korralikult.

8. Kahjurid ja putukad

Kahjurid toituvad taimest – nad võivad süüa suhkruid või taime kude ja pidurdada nii selle kasvu. Mõned, näiteks lestad, võivad rikneda õied ning muuta need suitsetamiseks ebakõlblikuks, seega on tähtis igapäevaselt taimi kontrollida ning putukad aegsasti avastada.

Kuidas sellega toime tulla

Kahjuritega saab võidelda mitmel moel, kuid parim on ennetus. Võid pihustada taime veega ja vähese orgaanilise putukatõrjega, kuid pigem ainult siis, kui probleem on juba käes – ära kasuta putukatõrjet ennetuseks.

Kontrolli taimi iga päev – nii märkad kahjureid varakult. Võid kasutada kollaseid püüniseid putukate avastamiseks.

Looduslikumad strateegiad on integreeritud kahjuritõrje meetodid. Siseruumides kasvatus ei tähenda, et kahjurid puuduksid – avaustele lisa putukavõrk füüsilise tõkkena. Paljud kasvatajad eelistavad vajadusel kasulikke putukaid, et sihtida konkreetseid kahjureid – näiteks lepatriinu vastsed hävitavad tõhusalt lehetäisid. 

Biokontrolli ainete hulgas on ka bakter Bacillus thuringiensis, mis on mõjus nt seenesääskede vastu. Pudelist lahust pihustatakse kahjustatud kohtadele, pärast piserdamist moodustuvad ja vabanevad spoorid, mis toodavad toksilist valgukristalli ning hävitavad teatud kahjurid, peatades neil söömise.

9. Geneetika

Aeglase kasvu põhjus võib olla ka kehv geneetika. Seda enam ei muuda, kui kasv juba käib, kuid alati tuleks alustada hea geneetikaga – nii säästad aega ja raha ning saavutad parema ja suurema saagi.

Kuidas sellega toime tulla

Kui taim kasvab aeglaselt ja põhjus jääb arusaamatuks, võib probleem olla geneetikas. Tõeliselt hästi kasvava taime jaoks soovitame meie uut Gorilla Cookies Auto sorti.

See strain on väga lihtne kasvatada ja suudab anda kuni 600g/m2 erakordselt vaiguseid õisi ka minimaalse hooldusega – nii tagad hea lõikuse isegi põhihooldusega.

10. Vale pH tase

Vale pH on tõenäoliselt kõige tavalisem aeglase kasvu põhjus. Kanepitaimed suudavad toitaineid omastada vaid teatud pH vahemikus, seega kui pH on vale, ei suuda taim toitu omastada ka siis, kui see on substraadis olemas.

KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA

Vea parandamiseks tuleb kontrollida ja kohandada pH taset – kuid see oleneb substraadist. Vajadusel pH Up või pH Down lahust; sihtväärtused on mullas 6,5–7,0, hüdros 5,6–5,8, kokosis või mullavabas kasvus 6,0–6,3.

11. Poti suurus

Üldjuhul alustatakse seemnete kasvatamist väikestes topsides ning taimed istutatakse suurematesse pottidesse kasvu järel; liiga suur pott algfaasis võib põhjustada ülekastmist, kuna substraat säilitab rohkem vett kui seemik suudab omastada. Seega alusta väiksemast potist/topsist ning istuta suuremasse, kui taim on piisavalt arenenud (vähemalt 5 pärislehtede paari).

KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA

Ainus viis probleemi vältida on kasutada õiget poti suurust – kui seemik on piisavalt suur, järgi alltoodud tabelit ning istuta otse sobivasse potti, et vältida kasvutakistusi.

12. Kokkuvõte

Kogenematud kasvatajad puutuvad sageli kokku aeglase kanepikasvuga, eriti aeglaselt kasvavate seemikutega. Aeglane kasv – olgu see aeglane õitsemine või vegetatiivne areng – on tihti märk ebasobivast kasvukeskkonnast või mitme eelpoolkirjeldatud faktori koosmõjust.

Kui sa näed oma taimede aeglast kasvu või on mingeid muid probleeme, soovitame üle vaadata kõik siin nimetatud punktid. Kui lahendust ei saa, katseta kvaliteetset geneetikat – see võib lahendada su mured ja pakkuda ootamatult head saaki.